Stenbocki majas laupäeva pärastlõunal toimuval kabinetinõupidamisel annab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ülevaate sigade Aafrika katku olukorrast, kirjutab BNS.
Seakatk on levinud juba enam kui kuu aega ning vaatamata põllumajandus- ja toiduameti (PTA) ning kogu seakasvatussektori pingutustele suudab viirus jätkuvalt farmidesse levida. Valitsus kogunebki laupäeval arutama täiendavaid meetmeid taudi leviku pidurdamiseks. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on Eestis üle 280 000 kodusea, kellest katk on tabanud juba 10 protsenti.
Juuli lõpus eraldas valitsus taudi leviku tõkestamiseks üle 3 miljoni euro, kusjuures 1,9 miljonit eraldati metssealihakonservide kokkuostuks, et motiveerida jahimehi küttima rohkem metssigu, kes viirust levitavad. Selle summa sees toetati ka metssealiha laboriproove, mis kinnitavad, et liha tarbimine on ohutu. 1,5 miljonit eurot eraldati põllumajandustootjatele bioohutuse nõuetele vastavate pääslate rajamiseks, desinfitseerimisseadmete soetamiseks, territooriumi tarastamiseks ja muuks taudi ennetustööks.
Seakatk on väga nakkav ja kulgeb loomadel rängalt. Viiruse ägeda vormi puhul sureb enamik sigu paari päeva kuni kahe nädalaga.
Viirus on väga elujõuline, levides muuhulgas ka putukatega, ning püsib nakatunud pindadel kaua. Nakatunud sealiha ei saa kasutada, kuna siis oleks viiruse levik keskkonnas kontrollimatu. Näiteks ei hävi viirus külmutamisel ning talub ka mõõdukat kuumtöötlust. Seakatku ei nakatu teised loomaliigid ega inimesed, küll aga kandub haigus inimestelt ja loomadelt sigadele kergesti edasi. Taudi avastamisel on esmane eesmärk sellele võimalikult kiiresti piir panna, et kaitsta mittenakatunud farme ning kogu seatööstust.
Viiruse eriti ohtlikku iseloomu arvestades on Eesti koos teiste euroliidu riikidega kokku leppinud haiguspuhangule reageerimise ja haiguse tõrjumise standardis. Muuhulgas tähendab see, et ka ühe nakatunud sea avastamisel ei jääda ootama viiruse avaldumist teistel loomadel, vaid kõik samas farmis olevad sead hukatakse. Teades taudi iseloomu, jõuab haigus varem või hiljem farmi iga seani.
Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt 2015. aastal. Aastatel 2015–2017, 2021 ning 2023 seakasvatust laastanud seakatku tõttu hukkus või hukati Eesti 37 taudikoldes pea 80 700 siga. Taudipuhangutega seotud majanduskahju oli toona üle 17 miljoni.
Riigil on plaanis loomapidajatele kompenseerida taudi tõttu hukkunud ja hukatud loomad, hävitatud sööt, seadmed ja pakkematerjal.
