Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) unustas Madridi lennates ümberistumisel tahvelarvuti lennukisse, kuid sai selle õnneks järgmisel lennul kätte ning välisministeeriumist kinnitati, et tahvelarvuti ei sisaldanud tundlikku teavet ega riigisaladusi, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Tsahkna edastas sotsiaalmeedias, kuidas teel Madridi unustas ta kiirel ümberistumisel Amsterdamis tahvelarvuti Air Balticu lennukisse, kuid juba järgmises lennukis tuli tema juurde stjuardess, kes ulatas talle seadme. “Antud juhtumi puhul järgisin ka kõiki reegleid,” rõhutas minister.
Peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et on näinud Tsahkna sotsiaalmeediapostitust, aga temaga suhelnud ei ole. “Meie sellistes kantavates seadmetes ei ole riigisaladusi ega tundlikke dokumente. Ministrid ei käi ringi selliste dokumentide või arvutitega, see ei ole ministri töö,” kommenteeris Michal. “Nii et kui vaenlase luuraja proovib kellegi IPadi ära virutada, siis ma kardan, et sellest talle kasu ei ole,” lisas ta.
Peaministri sõnul on riigisaladuse käitlemiseks Eestis eraldi süsteemid. “Aga riigivara tuleks siiski võimalikult hellalt hoida, seda ei maksa kuidagi maha jätta. Ma saan aru, et päevad on pikad ja teinekord ununeb asju, aga mis seal ikka.”
Välisministeeriumi meedianõunik Kerstin Meresma kinnitas Postimehele, et tegemist on seadmega, mis ei sisalda riigisaladusi ja millel ei ole juurdepääsu välisministeeriumi sisemisele infosüsteemile.
“Lisaks on mobiilse seadme puhul arvestatud välisministeeriumi töö eripäraga, milleks on sage reisimine ja sellel on eraldi turvanõuded. Mobiilse seadme kadumisel on riskide maandamiseks ette nähtud kindlad turvaprotseduurid, mida antud juhul ka järgiti,” lisas Meresma.
Meedianõunik tunnistas, et välisministeeriumi töö iseloomu ja sagedaste välislähetuste tõttu on diplomaatidel ka varem ette tulnud juhtumeid, kus seade jääb inimliku eksituse tõttu lühiajaliselt järelevalveta või kaob. “Sellisel juhul tuleb sellest viivitamata teavitada asutuse infoturvet ning seejärel rakendatakse täiendavaid kontrolli- ja ettevaatusmeetmeid.” Seda tegi ka Tsahkna. “Antud juhul mingisugust ohtu ei tuvastatud,” rõhutas Meresma.
“Seni, kui tegemist ei ole karistatava teoga, on poliitiku vastutus siiski eeskätt poliitiline,” ütles Tartu ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.
Samas ei ole välistatud ka kriminaalvastutus, kui rikutakse riigivastaste süütegude sätteid.Karistusseadustik näeb ette, et riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustusega isikut võib ettevaatamatusest toime pandud rikkumise eest karistada, kui sellega kaasneb oluline kahju riigi julgeolekule, oht inimeste elule või tervisele või kui tegu puudutab kõrgema taseme riigisaladust. Sellisel juhul võib karistusena kõne alla tulla rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kaitseminister Margus Hanson astus tagasi
Eesti lähiajaloos on juhtum, kus minister on pidanud ametist lahkuma riigisaladusega seotud rikkumise tõttu.
Kaitseminister Margus Hanson astus 2004. aasta sügisel tagasi pärast seda, kui tema Tartu kodust varastati töökohver riigisaladust sisaldavate dokumentidega. Uurimise käigus selgus, et minister oli dokumendid töölt koju kaasa võtnud vastuolus kehtivate nõuetega.
Pärast kriminaalmenetluse algatamist riigisaladust puudutavate dokumentide kadumise asjaolude uurimiseks lahkus Hanson ministriametist ning jätkas tööd riigikogu liikmena.
2006. aasta kevadel tunnistas Tartu ringkonnakohus ta süüdi riigisaladust sisaldanud dokumentidele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises ja määras rahalise karistuse suurusega 97 500 krooni (6231 eurot). Riigikohus jättis selle trahvi muutmata.
