Tulekahju Pae tänaval: korteriühistu võitis kohtus kindlustusfirmat

Harju maakohus jättis rahuldamata kindlustusfirma hagi, milles nõuti tagasi üle 145 tuhande euro, mis maksti kannatanutele välja pärast suurt tulekahju Tallinnas Pae tänaval asuvas kortermajas. Kindlustusandja püüdis raha sisse nõuda korteriühistult ja ühe korteri omanikult, kuid kohus ei leidnud nõuete rahuldamiseks piisavalt alust, vahendab BNS.

Jutt käib tulekahjust, mis toimus 7. aprillil 2022. Pärast vahejuhtumit hüvitas kindlustusfirma kuue korteriga seotud kahju ning nõudis seejärel korteriühistult ja ühelt omanikult väljamakstud vahendite tagastamist. Kohtumenetluse lõpuks oli nõuete summa 145 086,26 eurot. Sinna kuulusid korterite taastamise kulud, kahjustatud koduse vara hüvitamine ning samuti kannatanute ajutise eluaseme eest tasumine.

Tulekahju põhjust ei õnnestunud tõendada

Kindlustusfirma väitis, et põleng sai alguse ühe korteri kamina korstnast ning hoone ehitusvead ja tuleohutusnõuete rikkumised soodustasid kahju suurenemist. Kohus leidis aga, et ei ole tõendatud, et tulekahju sai alguse just nimetatud korstnast. Samuti ei õnnestunud tuvastada, et korteriühistu oleks rikkunud oma kohustusi maja ühisvara haldamisel. Seejuures rõhutas kohus, et sellise rikkumise puudumine iseenesest ei välista kahju sissenõudmise võimalust. Seetõttu vaadeldi ka teisi kindlustusandja nõuete õiguslikke aluseid.

Kindlustus ei kontrollinud maja seisukorda

Üheks oluliseks asjaoluks sai kindlustusfirma enda käitumine. Menetluse käigus selgitas kindlustusandja, et lepingute sõlmimisel ei kontrollinud ta hoone üldist tehnilist seisukorda, kuna kindlustas üksikuid kortereid ega pidanud kogu maja seisukorda määravaks teguriks. Hiljem põhjendas ettevõte aga raha tagastamise nõuet just hoone oletatavate ehitusvigade ja tuleohutusprobleemidega. Kohus märkis, et seda vastuolu tuleb nõuete hindamisel arvesse võtta. Korteri seisukord ja selle kahjustumise risk ei sõltu ainult korterist endast, vaid ka hoone katusest, kandekonstruktsioonidest ja tuleohutussüsteemidest. Professionaalne kindlustusandja peab mõistma, millist teavet on riskide hindamiseks vaja, ning esitama klientidele vastavaid arusaadavaid küsimusi. Ühtlasi täpsustas kohus, et see ei tähenda kohustust viia enne iga kindlustuslepingu sõlmimist läbi kogu hoone tehniline ekspertiis. Kontrolli puudumine ei võta kindlustusandjalt ka õigust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Otsustavad on konkreetse juhtumi asjaolud ja hea usu põhimõtte järgimine.

Kahju oli reaalne, kuid seda ei õnnestunud sisse nõuda

Kohus ei vaidlustanud, et korterid ja kodune vara said tulekahjus tõepoolest kannatada. Põhjendatuks tunnistati ka kulud ajutisele eluasemele: pärast põlengut muutus maja elamiskõlbmatuks, seal puudus elekter ja esines tugev niiskus. Kohtu hinnangul tulnuks aga eraldi hinnata, millise osa järgnevast kahjust oleks saanud ära hoida ruumide õigeaegse koristamise ja kuivatamisega. Samuti võttis kohus arvesse asjaolusid, mille juures jäi hoone pärast tulekahju ilma nõuetekohase kaitseta edasiste kahjustuste eest. Täiendava põhjendusena jõudis kohus järeldusele, et isegi kui korteriühistul oleks kohustus kahju hüvitada, oleks kogu summa temalt väljamõistmine juhtumi asjaolusid arvestades ilmselgelt ebamõistlik. Seetõttu vähendati võimaliku hüvitise suurust nullini. Kohus rõhutas, et kindlustusfirmadel on põhimõtteliselt õigus esitada korteriühistute vastu taolisi nõudeid. Siiski tuleb igal üksikjuhul arvestada vastutuse aluseid, kahju tekkimise asjaolusid ja kõigi osapoolte tegevust. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Seda saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Последние

Свежий номер