Välisminister Margus Tsahkna kohtus reedel Eestis visiidil viibiva NATO sõjalise komitee juhi admiral Giuseppe Cavo Dragonega, kellega ta arutas NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmist, heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, ettevalmistusi suvel toimuvaks NATO Ankara tippkohtumiseks ja Ukraina toetamist, kirjutab BNS.
“On hea meel, et NATO sõjalise komitee juht saab mitmepäevase visiidi raames Eestisse vahetu ülevaate meie piirkonna julgeolekuväljakutsetest ja meie riigikaitse tegevustest,” ütles Tsahkna. “Eesti panust oma kaitsevõime tugevdamisse hinnatakse NATO-s kõrgelt. Samal ajal kinnitas admiral Dragonea NATO täielikku pühendumust liitlaste territooriumi kaitsmisele.“
Välisministri sõnul on alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku edasiseks tugevdamiseks ja väevõime eesmärkide täitmiseseks oluline, et kõik liitlased liiguksid kiiresti mullu NATO Haagi tippkohtumisel kokkulepitud eesmärgini tõsta kaitsekulutused viie protsendini SKP-st.
„Venemaa üha sagenenud hübriidrünnakud on viimastel aastatel mõjutanud pea iga NATO liitlasriiki, samuti jätkab Venemaa sõjalise võimekuse kasvatamist meie piiride taga. See kõik viitab, et Venemaa on ja jääb pikaajaliselt kõige tõsisemaks ohuks NATO julgeolekule,“ ütles Tsahkna.
„Kaitsekulutuste ja -võimete kasvatamine võimaldab Venemaad kõige tõhusamalt heidutada. Ühtlasi peab NATO olema jätkuvalt valmis reageerima ohtudele Arktikas ja NATO lõunasuunal,“ sõnas Tsahkna, tuues esile, et NATO on hiljutiste valvsusmeetmete Ida Vahimees, Läänemere Vahimees ja Artika Vahimees käivitamisega tõestanud suutlikkust vahetutele ohtudele kiiresti reageerida.
Ukraina toetamist arutades rõhutas Tsahkna, et Eesti jätkab sõjalise abi eraldamist igal aastal vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKP-st, samuti oleme panustanud NATO relvaabi algatusse PURL.
„Kuni Venemaa ei ole loobunud oma eesmärkidest, tuleb tema kursimuutusele sundimiseks toetada Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult ning jätkata surve tõstmist Venemaale,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et surve tõstmiseks on lisaks sanktsioonide tugevdamisele oluline liikuda edasi Vene võitlejatele Schengeni ala sissesõidukeelu kehtestamisega.
“Sellel oleks selgelt heidutav mõju, sest iga Venemaa nimel võitlemist kaaluv mees mõtleks, kas see samm on väärt Schengeni musta nimekirja sattumist,” selgitas Tsahkna.
