Reedel kinnitasid 36 riiki, sealhulgas Eesti, koos Euroopa Liiduga Moldova pealinnas Chişinăus oma valmisolekut panustada Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomisesse; välisminister Margus Tsahkna sõnul näitab laialdane toetus, et rahvusvaheline üldsus ei lase agressoril rahvusvahelise õiguse rikkumistest karistuseta pääseda, kirjutab BNS.
„Täna astusime ajaloolise sammu eritribunali käivitamise suunas,“ ütles Tsahkna. „34 Euroopa Nõukogu liikmesriigi, Costa Rica, Austraalia ja Euroopa Liidu toetus saadab agressorile ühemõttelise sõnumi: tema kuritegusid ei ole unustatud ning kõigil rikkumistel on tagajärjed. Karistamatus ei muutu normiks.“
Tsahkna sõnul jätkub töö selle nimel, et laiendada eritribunali toetajate ringi ka väljapoole Euroopa Nõukogu. „Rahvusvahelise üldsuse ülesanne on jätkata Venemaa igakülgset survestamist. Kui Venemaa jääb karistuseta, julgustab see ainult uusi agressioone,“ rõhutas ta.
Välisminister lisas, et nüüd peavad riigid siseriiklikult menetlema eritribunali halduskokkuleppe, et uurimine nende isikute suhtes, kes vastutavad agressioonikuriteo toimepanemise eest, saaks alata võimalikult kiiresti. Eesti on menetlusprotsessi juba lõpule viinud – käesoleva aasta veebruaris kiitis riigikogu heaks agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise kokkuleppe.
Agressioonikuriteo eritribunal on rahvusvaheline sõltumatu kohus, mis luuakse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel Haagi. Selle eesmärk on uurida ja mõista kohut nende üle, kes vastutavad kõige enam agressioonikuriteo toimepanemise eest.
Eritribunali asutamisdokumendid koostati 2022. aastal loodud tuumikgrupis, kuhu kuulusid õiguseksperdid 40 riigist sealhulgas Eestist, ning samuti Euroopa Liidust ja Euroopa Nõukogust. 2025. aasta juunis allkirjastasid Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kokkuleppe eritribunali loomiseks.
