Venemaa ja USA leppisid kokku Vene diislikütuse tarnimises Ameerika ja maailmaturule. Sellest teatas pärast telefonivestlust Vladimir Putiniga 9. oktoobri õhtul Ameerika Ühendriikide president Donald Trump. Läbirääkimisi ennast hindas Trump „väga edukateks“. Putin omakorda kinnitas, et Venemaa on valmis tarnima naftat ja naftasaadusi Ameerika ja maailmaturgudele, edastab MEDUZA.
USA teatas, et leevendab sanktsioone Vene diislikütusele. Ameerika rahandusministeerium on juba väljastanud ajutise litsentsi, mis lubab Vene diislikütuse tarneid maailmaturule USA sanktsioonidest kõrvale hiilides kuni 7. aprillini 2027. Varem oli Washington USA ja Iisraeli ning Iraani vahelisest sõjast tingitud turukriisi tõttu juba ajutiselt leevendanud sanktsioone Vene naftale.
Venemaa hakkas samuti diisli ekspordipiiranguid tühistama. Sellest rääkis asepeaminister Aleksandr Novak. Vene nafta ja naftasaaduste tarned maailma eri riikidesse on piiratud sanktsioonide, aga ka sisemiste ekspordikeeldudega. Näiteks tootjate diisli- ja laevakütuse ekspordikeeld kehtib oktoobri lõpuni. See kehtestati Ukraina poolt Vene naftatöötlemistehastele tehtud rünnakute ja kütusekriisi taustal, mis leidis Venemaal aset suvel toimunud Ukraina rünnakute tõttu.
Trumpi sõnul leppisid pooled kokku rohkem kui 300 tuhande tonni Vene diislikütuse „viivitamatus“ tarnimises. Veel 500 tuhat tonni tarnib Venemaa novembris ja seejärel lisaks miljon tonni. Novak teatas, et Venemaa on valmis tarnima täiendava koguse diislikütust USA turule juba oktoobris. Lisaks on oodata eksporditarnete kasvu novembris-detsembris, kui naftatöötlemistehased remondist väljuvad.
Ukraina kritiseeris Moskva ja Washingtoni diislikokkulepet. Vladimir Zelenskõi sõnul on igasugune Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine ilma deeskalatsioonikokkulepeteta „ilmne nõrkus“. „Kingitused Putinile ei toimi rahu ega ühegi kasu heaks tsiviliseeritud maailmale. Venemaa „tänab“ diisli eest edasise terrori ja alatustega. Venemaale loa andmine naftasaaduste müümiseks on investeering sõtta, mis tuleb lõpetada, mitte seda pikendada. Vaja on reaalset deeskalatsiooni Venemaaga ja peegelvormingus,“ lisas ta.
Tehing sõlmiti sõja lõpetamise läbirääkimiste taaskäivitamise taustal. Ukraina delegatsioon kohtus teadete kohaselt 9.–10. oktoobril Miamis Ameerika läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Reutersi andmetel kutsuti läbirääkimistele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa riikliku julgeoleku nõunikud, samuti NATO ja Euroopa Liidu esindajad. Axios teatas, et Ameerika läbirääkijad kavatsevad esitada Ukraina delegatsioonile „uusi ideid ja ettepanekuid“ ning seejärel arutada neid Venemaaga. Millistest ettepanekutest täpselt jutt käib, ei täpsustatud. „Ma arvan, et meie meeskonda kasutatakse lihtsalt sirmina. Ja see pole kindlasti aus, see pole kindlasti partnerlik,“ teatas Zelenskõi ajakirjanikele pärast seda, kui USA diislikokkuleppest teatas. Venemaa võimud palusid USA-lt sanktsioonide eemaldamist „energeetilise vaherahu“ läbirääkimiste raames, teatasid diislikokkuleppe eel väljaande The Kyiv Independent allikad. Kiievis öeldi, et Ukraina on valmis lõpetama rünnakud Vene naftatöötlemistehastele, kui Venemaa nõustub mitte lööma Ukraina energeetikat.
Trump, kes kogeb enne Kongressi vahevalimisi survet USA kütusehindade tõusu tõttu, on korduvalt nõudnud Ukrainalt Vene naftaobjektide ründamise lõpetamist. Ta väitis, et just need rünnakud põhjustavad ülemaailmset kütusedefitsiiti ja selle hindade tõusu.
Putin omakorda lükkas 2. oktoobril tagasi idee „energeetilisest vaherahust“ Kiieviga. Esinedes Valdai foorumil, teatas ta, et rünnakutest loobumine ise ei lahenda diisli kõrgete hindade probleemi USA-s ja kogu maailmas, kui Venemaalt sanktsioone ei eemaldata.
