Värske tööjõubaromeeter näitab, et krooniline spetsialistide nappus püsib hariduses, tervishoius ja inseneerias, samal ajal kui lihtsamate kontoritööde tegijad seisavad tööjärjekorras.
Töötukassa koostab tööjõuvajaduse baromeetrit kaks korda aastas. Selle abil prognoositakse tööjõuvajadust ametite kaupa. Uuring on kokku pandud läbi tööandjate vaate: hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele aasta jooksul, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, millistel puudujääk. Andmeid kogutakse lisaks üle-eestilisele vaatele ka iga maakonna kohta – nii saab teada, kuidas on samas ametis töö leidmise võimalus erinevates piirkondades.
Värske uuring väga suuri üllatusi ei toonud: tööjõupuudus püsib tuttavates sektorites ehk tervishoius, hariduses ja inseneerias. Samas on lisandunud ameteid, kus tööjõudu on üle varasemast enam, eriti lihtsamate tööde tegijate seas. «Viimastel aastatel on näiteks sekretäride, andmesisestajate ja lihtsamate raamatupidajate hulgas rohkem tööotsijaid kui vabu kohti,» nentis Eesti töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja asetäitja Livia Laas.
Pikemat väljaõpet nõudvates ametites püsib krooniline tööjõupuudus.
«Eripedagooge on näiteks vähe, sest nende väljaõpe on pikk ja töö keeruline. Sama kehtib üldhariduskoolide õpetajate kohta, eriti puudutab see vanema astme reaalaineid – matemaatikat, füüsikat, keemiat,» selgitas Laas.
Sotsiaalvaldkonnas on olukord sarnane: puudus on eriarstidest, psühholoogidest ja logopeedidest. Ent puudus on ka hooldustöötajatest, kuigi nende väljaõppeaeg ei ole võrreldes arstidega pikk. Füüsiliselt nõudlik töö ja madalad palgad hoiavad huvilisi eemale.
Laas märkis, et see, kes vaatas tööjõuvajaduse baromeetrit neli-viis aastat tagasi, mäletab ehk, et meditsiini- ja haridussektoris on praegune olukord sarnane – kui inimene oleks teinud siis oma valiku ja eriala muutnud, oleks tal nüüd kindel töökoht olemas. Hea uudis on aga see, et ülikoolides oli tänavu õpetajaks ja arstiks soovijaid rohkem kui varasemalt.
Endiselt otsitakse tikutulega taga insenere, tehnikuid ja mehaanikuid, aga ka nende seas on järelkasv aeglane. Tootmist ja tööstust silmas pidades kardetakse ka seda, et töö pole piisavalt paindlik, on ju palju 24/7 tööd ehk peab olema valmis töötama vahetustega. Samuti on erialasid, mis ajalooliselt ei tundu prestiižsed, näitks keevitajad ja torulukksepad, samas tänapäeval võib saada neil aladel väga head palka ning tehnoloogiagi on tööstustes ja tootmistes tugevalt arenenud ja kaasaegne.
Ehitussektoris toimus eelmise aasta lõpus teatud jahenemine, mis on vähendanud vajadust lihttööliste järele. «Pilt pole küll nii karm kui 2008. aasta kriisi ajal, aga lihttöölisi enam sellises mahus ei vajata. Otsitakse pigem oskustega ja teadlikke tegijaid,» täpsustas Laas.
Tööjõudu on üle ka reklaami ja turunduse tippspetsialistide ning kujundajate ja multimeediakunstnike seas. See näitab, et tööandjad vajavad üha enam inimesi, kes suudavad hallata tehnoloogiat, mitte lihtsalt infot töödelda. Ametid, mis olid kunagi atraktiivsed ja hästi tasustatud, võivad kaduda või muutuda, samal ajal kui uued ametid kerkivad esile. « Näeme juba ameteid, mida kümme aastat tagasi ei eksisteerinud, näiteks AI-tehnik,» märkis Laas.
Tööjõuvajaduse tulemustega saab ametite ja piirkondade kaupa tutvuda veebilehel https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=395&area=all .
