Tervisekassa lisas jaanuarist alates nii soodusravimite kui ka tervishoiuteenuste loetellu uusi ravivõimalusi, mis muuhulgas parandavad raskeid ja haruldasi haigusi põdevate inimeste jaoks ravi kättesaadavust, kirjutab BNS.
Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark sõnas, et lisanduvad ravimid moodustavad kogu ravimite eelarvest esimesel hüvitamise aastal ligemale neli miljonit eurot. Ravimeid lisandus jämesoole-, emakakaela-, endomeetriumi- ja kopsuvähi, lümfoblastleukeemia ning hülgimüeloomi raviks, samuti raskete krooniliste haiguste, nagu erütematoosse luupuse, reumaatilise polümüalgia ja transtüretiini vahendatud amüloidoosi raviks. Veel lisandus ravimeid öise hemoglobinuuria, progresseeruva perekondliku intrahepaatilise kolestaasi ja Alagille’i sündroomi vastu, mis kõik on harvaesinevad haigused.
Väikerakuline kopsuvähk on kõige agressiivsem kopsuvähi vorm, mis moodustab 10–15 protsenti kõikidest kopsuvähi juhtudest. Enamasti avastatakse haigus alles siis, kui see on jõudnud kolmandasse staadiumi või on juba arenenud kaugele ehk neljandasse staadiumi. Seniste ravivõimalustega oli kolmanda või neljanda staadiumi vähiga patsientide keskmine viie aasta elumus umbes 5 protsenti.
“Seni on patsientidel olnud võimalus saada üksnes keemiaravi. Toimeaine atezolizumabi lisandumine tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu annab ravimiuuringute järgi võimaluse pikendada inimese eluiga keskmiselt kahe kuu võrra, kuid on olemas väike patsientide rühm – 10–12 protsenti –, kes saavad ravist väga pikaajalise kasu, mil haigus on kontrolli all mitu aastat. See tähendab, et varasem keskmine viie aasta elumus tõuseb 12 protsenti,” selgitas Hark, kelle sõnul mõjutab muudatus ligikaudu 64 inimest aastas.
Umbes kolmandik emakakaelavähi juhtudest avastatakse siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Esimene ravivalik on sel puhul toimeaine pembrolizumab, kuid vaid nendele patsientidele, kelle kasvajal on teatud biomarker, täpsemalt PD-L1.
“Ülejäänud patsientidel tuleb alustada plaatinapõhise keemiaraviga ja nendele inimestele oleme alates jaanuarist teinud teises ravireas soodustusega kättesaadavaks toimeaine tsemiplimabi. Varem oli nende patsientide puhul teises ravireas ehk pärast esimest keemiaravi võimalik kasutada samuti vaid keemiaravi,” täpsustas Hark.
Tema sõnul seisneb probleem aga selles, et kasvaja ei pruugi teises ravireas enam keemiaravile reageerida ning erinevate keemiaravimite vahetamine või kombineerimine ei anna tulemust. Teadusuuringute järgi on keemiaravi saavate patsientide keskmine elumus kuni üheksa kuud. Soodustuse loetellu lisandunud toimeainega on võimalik oluliselt parandada inimese elukvaliteeti ja pikendada elumust keskmiselt 3,5 kuu võrra.
Lisaks rahastab tervisekassa pembrolizumabi uuel näidustusel – kaugele arenenud endomeetriumivähi esimese rea raviks nii valepaardumisreparatsiooni geenidefektiga kui ka toimivate geenide korral. Haigust diagnoositakse Eestis igal aastal umbes 240 korral.
“Erinevalt mitmest teisest vähivormist on haigestumus kasvutrendis. Oleme teinud otsuse rahastada toimeainet pembrolizumab, mis takistab haiguse progresseerumist umbes nelja kuu võrra,” sõnas Hark.
Kokku saab uuest ravivõimalusest kasu umbes 30 patsienti.
Jämesoolevähi ravis kasutatakse esimeses ja teises ravireas peamiselt keemiaravi. Vajadus uudsemate ravimite järele on aga suur, sest BRAF-mutatsiooniga patsientidel on keskmine elumus peale esimese valiku keemiaravi saamist alla kuue kuu.
“Uuest aastast on patsientidele kättesaadav enkorafeniibi ja tsetuksimabi kombinatsioon, mis pikendab nende patsientide elumust 3,4 kuu võrra. Kokku vajab seda ravi 19 patsienti aastas,” märkis Hark.
Tervisekassa parandas ka reumaatilist polümüalgiat põdevate inimeste ravivõimalusi. Seda haigust iseloomustavad kiiresti tekkivad ja päevade või nädalatega süvenevad tugevad valud õlgades, õlavöötmes, puusades ja reites. Valud on põletikulist laadi ning eriti tugevad öösiti ja varahommikuti. Haigusele on iseloomulik ka jäsemete jäikus, mis võib olla nõnda tõsine, et inimene ei suuda end pesta, riietuda ega juukseid kammida. Sageli lisanduvad ka väsimus, palavik ja kaalulangus.
“Haigus mõjutab inimese elukvaliteeti väga tõsiselt – liikumine on piiratud ja haigus võib põhjustada osalist või täielikku töövõimetust. Eakamad inimesed võivad haiguse tõttu kaotada iseseisva toimetuleku ning vajada igapäevast abi ja hooldust,” selgitas Hark.
Varem kasutati raviks glükokortikosteroide, mis aitavad põletikku kontrolli all hoida, kuid nende kasutamine pikemalt kui kaks kuud toob kaasa olulisi kõrvaltoimeid: infektsioonid, osteoporoos, kõrge vererõhk, diabeet, seedetrakti haavandid, katarakt, nahamuutused ja psüühikahäired.
Totsilizumabi kasutuselevõtt annab reumaatilist polümülgiat põdevatele patsientidele võimaluse saada põletikku ohjavat ravi, mis aitab vähendada glükokortikosteroidide vajadust ja seeläbi ka nende tõsiseid kõrvalmõjusid. Seda ravi vajab üle 50 patsiendi aastas.
Uuest aastast on hulgimüeloomi raviks kättesaadav toimeaine teklistamab patsientidele, kelle haigus on edasi arenenud peale vähemalt kolme eelneva toimeaine kasutamist. Neil patsientidel puudusid seni efektiivsed ravivõimalused ning uus toimeaine tõstab inimeste elumust kümne kuu võrra. Uuest ravivõimalusest saab aastas kasu umbes 15 patsienti.
Jaanuari alguses lisandusid ravivõimalused ka kahe väga harva esineva haiguse raviks, millest üks on progresseeruv perekondlik intrahepaatiline kolestaas ja teine Alagille’i sündroom. Haiguseid iseloomustavad kontrollimatu sügelus, sapivoolu häired, kasvupeetus ning mõnikord ka vajadus maksasiirdamise järele. Mõlema haiguse raviks lisandus soodusravimite loetellu toimeaine odeviksibaat, mis langetab sapphapete taset ja vähendab sügelust, parandades seeläbi oluliselt inimese elukvaliteeti.
“Eestis on seni sündinud iga nelja kuni kaheksa aasta järel üks intrahepaatilist kolestaasi põdev laps ning iga kolme kuni viie aasta tagant üks Alagille’i sündroomiga laps. Juhul kui ravivajadus peaks tekkima, on tervisekassa loetelus vajalikud ravimid juba olemas,” ütles Hark.
