Politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitsei teenistuslik kontroll terviseandmete kasutamise kohta kinnitas, et valdav enamus päringutest on põhjendatud ja õiguspärased, kuid esines eksimusi päringute eesmärgipärasuses ning asutuste sisemiste reeglite vastu, sealhulgas mõningaid tüüpvigu, teatab BNS.
Siseminister Igor Taro meenutas, et andis juuni alguses PPA ja Kapo peadirektoritele ülesande kontrollida üle kõigi nende ametnike tehtud päringud inimeste terviseandmete kohta, et saada vastus neljale küsimusele – milliseid andmeid küsiti, kes küsis, miks küsis, millisel alusel küsis.
“Eesti suurima õiguskaitseasutuse ja Eesti suurima julgeolekuasutuse töötajad ei kuritarvita võimalust näha kaaskodanike terviseandmeid. Päringud tehakse seoses töise vajadusega,” ütles siseminister Taro kontrolli tulemusi kokku võttes.
Teenistusliku kontrolli tulemusi tutvustasid kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson ja PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe.
Margo Palloson tõi välja, et kaitsepolitseiamet on teinud 13 kuu jooksul terviseandmete päringuid umbes 13 000 inimese kohta. Kontroll kinnitas, et päringud on tehtud õiguslikul alusel ning kaitsepolitseiametile seadusega kohustuseks pandud tööülesannete täitmiseks.
80 protsenti päringutest olid seotud julgeoleku- ja taustakontrollidega. Seal hulgas kontrollid kapo enda ametnike, kandidaatide ja teenusepakkujate suhtes. 20 protsenti päringutest tehti teabehanke ja kriminaalmenetluse raames.
Kõikide päringute hulgast olid 2 protsenti päringutest ebakorrektselt märgistatud, kuid oma sisus õiguspärased ja põhjendatud.
Siseministri ülesandel läbi viidud kontrolli raames rikkumisi ei tuvastatud, kuid juba varasemalt oli kaitsepolitseiamet tuvastanud ühe rikkumise, kus ametnik oli teinud päringuid oma lähedase suhtes. See tuvastati tänu tõhusale sisekontrolli- ja järelvalvesüsteemile juba vahetult peale rikkumist ja enne seda, kui siseminister andis ülesande terviseandmete töötlemise kontroll läbi viia. Rikkuja suhtes algatati järelvalvemenetlus.
PPA kontrollis kõiki tänavu tehtud terviseandmete päringuid. Kontroll hõlmas TEHIKusse, X-tee kaudu tervisekassa infosüsteemi ning otse tervishoiuasutustele tehtud päringuid, mida kokku oli 2139.
Kontroll kinnitas, et kõik päringud olid seotud politseinike tööülesannete või menetlustega ning kõigist päringutest on olemas tehniline jälg. Valdav enamik päringuid olid õiguspärased ja põhjendatud. Kokku tuvastati 2139 päringust 135 sellist juhtumit, mida ei hinnatud korrektseks, õiguspäraseks või mis vajavad täiendavat hindamist.
PPA peadirektori asetäitja Kristi Mäe sõnul peab politsei inimeste põhiõiguste riivet alati kaaluma ning tundlike andmete on usaldusväärsus eriti tähtis. “Iga päring peab olema põhjendatud ja vajalik ning ka kontrollitav. Vaatasime kõik enam kui 2000 päringut läbi ning saame kinnitada, et kõik need on seotud politseiliste ülesannetega. Kuigi kontroll ei leidnud terviseandmete töötlemist ilma menetlusliku vajaduseta, tuvastasime päringuid, mille õiguslik alus, eesmärk või tegemise viis ei olnud korrektne. Oleme probleemse praktika lõpetanud, kontrollime kõik küsitavad juhtumid eraldi üle ning muudame töökorraldust, et selliseid eksimusi ära hoida,” võttis Mäe tulemused kokku.
PPA kõige tõsisem kriitiline järeldus puudutas retseptiandmete kasutamist ehk ravimi välja ostmise info pärimist X-tee kaudu, et teha kindlaks inimese võimalik asukoht. Kuigi selliste päringute eesmärk on seotud menetlusega, ei ole retseptiandmete sel moel tagaotsimisel kasutamine proportsionaalne. PPA andis uurijatele juhised selline praktika koheselt lõpetada.
Samuti tuvastati juhtumeid, kus terviseandmeid oli küsitud menetluse alustamise otsustamiseks, kuigi õiguslik alus päringu tegemiseks tekkis alles menetluse alustamise järel. Sellises olukorras on õige alustada menetlust ning alles siis teha päring ning kui saadud info kuriteole ei viita, siis menetlus lõpetada.
Kolmanda probleemina leiti juhtumeid, kus ei olnud järgitud PPA sisemist suunist küsida võimalusel andmete pärimiseks inimese nõusolekut ka juhul, kui seadus lubab päringu teha nõusolekuta. Sellisel juhtumil on päring küll õiguspärane, kuid eksitud on PPA sisemise korra vastu.
Edasiste eksimuste välistamiseks muudab PPA terviseandmete pärimise töökorraldust. Terviseandmete päringutele kehtestatakse neljasilmareegel, täpsustatakse päringuvorme ja kohustuslikke kontrollküsimusi ning tugevdatakse töötajate juhendamist.
