Tallinna linnavalitsus käivitab vanemate tugiprogrammi «Lastevanemate kool: käsi käes ülemineku teel», mis on mõeldud venekeelsetele peredele, kelle lapsed õpivad eesti keeles eestikeelsele õppele üleaminevates koolides, teatab BNS.
Õppekeele vahetus avab nii uusi võimalusi kui ka tekitab teatud raskusi.
«Eestikeelsele õppele üleminek on linnavalitsuse prioriteet. Selle edu sõltub linna, riigi ja perede ühistest pingutustest. Uue programmi eesmärk on kaasata vanemaid, et nad saaksid vajadusel pakkuda oma lastele lisatuge. See linna uus algatus on oluline panus täielikult eestikeelse haridussüsteemi saavutamisse,» sõnas Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.
Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Andrei Kante sõnul sai programm osaks linnavalitsuse tegevuskavast aastateks 2025–2029. See näeb ette koolide ja lasteaedade juures võimaluste loomist vanematele eesti keele ja kultuuri õppimiseks, aga ka peredele koolituste läbiviimist lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) metoodika ning eesti keele baassõnavara osas.
«Tallinn seisab kvaliteetse hariduse eest ning linna jaoks on oluline, et vanemad oleksid kaasatud eestikeelsele õppele üleminekusse ja saaksid oma küsimustele vastused. Soovime, et lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtete parem mõistmine annaks vanematele enesekindlust ning aitaks selgemalt mõista, mis koolis toimub. Lastevanemate kooli abil loome võimaluse avatud dialoogiks, et tugevdada kodu ja kooli vahelist koostööd ning usaldust,» ütles Kante.
Pilootprogramm toimub kolmes Tallinna koolis — Karjamaa Põhikoolis, Tallinna 53. Keskkoolis ja Lasnamäe Gümnaasiumis. Osa võtta saavad kõik soovijad nende koolide õpilaste vanemate hulgast.
Programm koosneb viiest temaatilisest kohtumisest, mida viivad läbi kaks spetsialisti: eesti keele kui teise keele õpetaja, kellel on LAK-metoodika rakendamise praktiline kogemus, ning pedagoog-psühholoog.
«Õppekeele vahetus on lapsele väljakutse: õppides ainet eesti keeles, peab ta üheaegselt mõistma nii sisu kui ka keelt. Programmi raames anname vanematele võimaluse ise korraks sellisesse olukorda sattuda. Nii on neil lihtsam mõista, mida laps võib tunda ja millist tuge ta vajab,» sõnas Tallinna Õpetajate Maja lastevanemate tugiprogrammi projektijuht Marina Kurvits.
Tema sõnul ei pea vanemast saama koduõpetaja. Programmi raames arutavad osalejad, kuidas toetada last nii, et ta tunneks kodus abi ja õpiks samal ajal järk-järgult iseseisvalt raskustega toime tulema.
Programmi on loonud ja seda rahastab Tallinna linn, kes eraldas selleks 100 000 eurot. Pilootprojekti koordineerib Tallinna Õpetajate Maja koostöös Tallinna Haridusameti ja koolidega.
