Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles kolmapäeval, et kuna Auvere elektrijaam asub piirist vaid paari kilomeetri kaugusel, olid võimalused selle korstent tabanud drooni allatoomiseks napid, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
“Ülevaade oli päris hea. Otsused liita PPA ja Kaitseväe pildid toimis. PPA täiendavate sensorite-kaamerate pilt jõudis meile kenasti kohale. Me tõstsime koheselt üles ka Itaalia hävitajad, nii et koordinatsioon liitlastega toimis väga kenasti ning meil oli ülevaade sellest, mis toimub teisel pool piiri – meie radarid nägid seal drooniparvesid, mis Ust-Luga poole liikusid,” rääkis Pevkur.
Pevkur tõdes, et distants piirilt Auvere korstnani on vaid mõni minut ja isegi kui olnuks “püssimees” korstna kõrval, siis reageerimisaeg on sekundites, mil teha otsus päästikule vajutada. Ka risk olnuks ülikõrge. “Ei ole meie huvides olukorda eskaleerida nii, et tulistame midagi Vene poolele. Me kindlasti ei soovi anda Venemaale ettekäänet või võimalust süüdistada Eestit tema territooriumi ründamises.”
Samas ei ole Pevkuri sõnul mõtet spekuleerida, kui palju on Eestil vaja aega reageerida, sest iga sündmus on erinev.
“Õhuturbehävitajad olid üleval ja nende kasutamine ei ole nii, et laseme igas suvalises kohas. Me peame hindama, kus see droon lendab, milline oht on elanikkonnale – kas see on Narva või Sillamäe või Alutaguse rabade kohal. Siin pole võimalik tõmmata ühte kindlat mudelit, vaid õhuväel on omad reeglid, kuidas käitutakse ning nende järgi operatsiooni läbi viiakse,” selgitas ta.
Eesti õhupiiri ületasid Ukraina droonid ka Soome lahe kohal, sest ukrainlased kasutasid Ust-Luga ründamiseks ka mere poolt sisenemist. Täpsed analüüsid, kui palju neid oli, seisavad veel ees, kui pannakse kokku sensorite-radarite pildid.
Eesti soovib suurendada lennukeeluala, aga näiteks Tartu lennuliiklust see Pevkuri sõnul ei mõjuta, küll aga suure tõenäosusega rahvusvahelist lennuliiklust ning lende, mis kasutavad Eesti õhuruumi.
