USA kaitseminister Pete Hegseth andis reedel korralduse viia aasta jooksul Saksamaalt välja ligi 5000 sõdurit, teatas Pentagon. Sellest kirjutab BNS.
Teade tuli pärast seda, kui president Donald Trump ähvardas nädala alguses viia ameerika sõdureid välja NATO liitlasriigist Saksamaalt keset tüli kantsler Friedrich Merziga USA-Iisraeli Iraani-vastase sõja üle.
“Eeldame, et (sõjaväelaste – BNS) väljaviimine jõuab lõpule järgmise kuue kuni kaheteistkümne kuu jooksul,” seisis USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Sean Parnelli avalduses. “Otsus tehti pärast ministeeriumi vägede paigutuse põhjalikku ülevaatust Euroopas ning see arvestab operatsioonipiirkonna nõuete ja kohapealsete tingimustega.”
Merz sattus Trumpi viha alla pärast esmaspäevast avaldust, et Iraan alandab Washingtoni läbirääkimistelauas.
Trump ütles teisipäeval, et Merz “arvab, et on okei, kui Iraanil on tuumarelv. Ta ei tea, millest ta räägib!”
Kolmapäeval ütles Trump, et Washington uurib ja kaalub võimalikku USA sõjaväelaste arvu vähendamist Saksamaal ja et ta langetab otsuse peatselt.
Mõlema ametiaja jooksul on Trump korduvalt ähvardanud kärpida USA üksuste arvu Saksamaal ja teistes Euroopa liitlasriikides, öeldes, et soovib Euroopa suuremat vastutust oma kaitse eest, selle asemel, et sõltuda Washingtonist.
Nüüd aga näib ta olevat otsustanud karistada liitlasi, kes ei ole toetanud sõda Iraani vastu ega panustanud rahuvalvemissiooni üliolulises Hormuzi väinas, mille Teherani väed on sisuliselt sulgenud.
Trump on seisnud silmitsi tugeva poliitilise survega lõpetada sõda Iraani vastu, mis on ebapopulaarne isegi suure osa tema valijaskonna seas, kuna see on suurendanud Ameerika tarbijate kulusid ja teinud USA liitlased ärevaks.
Neljapäeval kongressis toimunud tulise sõnavahetuse ajal küsiti Hegsethilt 60-päevase konflikti maksumuse kohta ja ta vastas, et see on seni hinnanguliselt alla 25 miljardi dollari.
Trump ütles samuti neljapäeval, et võib Itaaliast ja Hispaaniast USA sõjaväelased välja viia riikide vastuseisu tõttu sõjale.
“Itaalia ei ole meid kuidagi aidanud ja Hispaania on olnud kohutav, absoluutselt kohutav,” ütles Trump Ovaalkabinetis ajakirjanikele.
“Jah, ilmselt, ilmselt ma teen seda. Miks ma ei peaks?” ütles Trump.
Mullu 31. detsembri seisuga oli Itaalias 12 662 ja Hispaanias 3814 USA tegevväelast. Saksamaal oli neid 36 436.
Maroko visiidi ajal esinedes ütles Saksamaa välisminister Johann Wadephul neljapäeval, et Saksamaa on USA üksuste vähendamiseks valmis ja arutab seda tihedalt ja usalduslikus vaimus kõigis NATO organites.
Kuigi Wadephul ütles, et suhtub USA kontingendi vähendamise ideesse Saksamaal rahulikult, lisas ta, et suured Ameerika baasid Saksamaal ei kuulu üldse arutlusele.
Ta ütles näiteks, et Ramsteini lennubaasil on asendamatu funktsioon nii Ühendriikide kui ka Saksamaa jaoks.
EL teatas neljapäeval, et USA vägede paigutamine Euroopasse on Washingtoni huvides ning et Ühendriigid on hädavajalik partner Euroopa julgeolekusse ja kaitsesse panustamisel.
Samal ajal kritiseeris Trump Merzi taas, öeldes talle, et ta keskenduks Ukraina sõja lõpetamisele, selle asemel, et Iraani küsimusse sekkuda.
Euroopa suurriigid on olnud valvel alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal ning viimase aasta droonirünnakute laine – ja ka USA lubadused kontinendi kaitsmisest eemalduda – on tõstnud selle teema päevakorra tippu.
Merz on seadnud riikliku julgeoleku prioriteediks, teatades enneolematutest investeeringutest armeesse, mis on aastakümneid olnud alarahastatud ja halvasti varustatud.
Samuti on ta kinnitanud toetust Ukrainale, millele Saksamaa on olnud USA järel suuruselt teine abiandja.
Ligi aasta ametis olnud Merzi populaarsus on langenud uude madalseisu ning hiljutises küsitluses kerkis Saksamaa populaarseimaks erakonnaks paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD).
