Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul valmistas mullune majandusaasta pettumuse, kirjutab BNS.
Esmaspäeval avaldatud andmete järgi kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis majandus 0.8 protsenti võrreldes aasta varasemaga ning võrreldes kolmanda kvartaliga langes 0,1 protsenti. Aastavõrdluses ületas 2024. aasta eelnevat 0,9 protsendi võrra ühe elaniku kohta ning kogu majanduse kasv 0,7 protsenti.
“Kuigi peale kolme langusaastat oli tegemist esimese kasvuaastaga, jääb eelmine aasta pettumuse aastaks. Loodeti majanduskasvu, kuid see jäi kasinaks. Veel enamgi, majandustsükli selgeks muutumiseks oleks vaja enamike sektorite liikumist samas suunas, kuid seda meil veel näha ei ole ning majanduse tõusufaasi. Pooltes sektoritest oli näha kasvu ja pooltes kahanemist. Vaid üksikutes sektorites oli kasv märkimisväärne,” rääkis Uusküla.
Vaadates neljanda kvartali numbreid aasta varasemaga on Uusküla sõnul näha kasvu töötleva tööstuse valdkonnas, kus panus oli 1,4 protsenti SKTsse ning info ja side valdkonnal 0,7 protsenti. Kutse- ja teadustegevuse kasv jäi 0,15 protsendi juurde ning kunsti ja meelelahutuse, veevarustuse, mäetööstuse, haldus ja abitegevustes, avalikus halduses ning toitlustuses ja majutuses oli panus SKTsse alla 0,1 protsendi. Vähenes aga hulgi- ja jaekaubandus 0,75 protsenti, ehitus ning sotsiaalhoolekanne 0,4 protsenti.
“Arvestades eelmisel aastal toimunud perede ostujõu langust, on eratarbimise ja just nende valdkondade langus ootuspärane,” rääkis Uusküla.
Tema sõnul kasvasid mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse, ning majapidamiste investeeringud kinnisvarasse, kuid masinatesse ja seadmetesse investeeringud kahanesid. Seepärast on tootlikkuse kasvu potentsiaal jätkuvalt madal.
“Käesoleval aastal on oodata majanduskasvu kiirenemist ennekõike hinnatõusu raugemise ja ostujõu kasvu taustal ning tänu avaliku sektori suuremale eelarvedefitsiidile. Ei ole teada, kui palju lisanduvast sissetulekust inimesed kulutavad ja millele kulutatakse ning kui suur osa kaitsekulutustest jääb Eestisse. Seepärast on tänavuse aasta prognoosid küllaltki ebatäpsed,” lisas Uuaküla.
