Maailmakoristuspäeva Eesti tiim kutsub kõiki 28. augustil Pikakari randa ja Paljassaare poolsaarele, et tähistada Läänemere päeva ulatuslike koristustalgute, keskkonnamatka ja orienteerumismänguga, kirjutab Tatjana Lavrova, Maailmakoristuspäeva kommunikatsioonispetsialist Eestis.
Läänemere päeva tähistatakse igal aastal augusti viimasel neljapäeval Eestis ja teistes Läänemere äärsetes riikides.
Laiemalt vaadates on Läänemere päev John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) algatatud mere auks peetav pidupäev. Läänemere päeva korraldajate idee kohaselt saab igaüks sel päeval mõelda mitte ainult merega seotud kultuurile ja ajaloole, vaid ka oma isiklikule suhtele merega, leida südames tänutunnet selle olulise veekogu vastu ja mõtiskleda selle üle, millist mõju avaldab Läänemerele meie tegevus või vastupidi – tegevusetus.
Kas seis on tõesti nii halb?
Läänemeri on väga tundlik igasuguste muutuste ja reostuse suhtes ning on maailmas üks inimtegevusest enim mõjutatud meresid.
Selle valgala – s.t. ala, kust vesi merre voolab – on neli korda suurem kui meri ise ja ning see on koduks üle 85 miljonile inimesele, mis viitab suurele reostuskoormusele. Viimase Läänemere seisundi uuringu HOLAS 3 järelduste kohaselt ei ole mere ökosüsteemi tervis viimase kuue aasta jooksul, pehmelt öeldes, paranenud.
Olukorda süvendavad Läänemere geomorfoloogilised iseärasused. Näiteks ookeaniga on vähe ja kitsaid ühendusi ning veevahetus on aeglane, mistõttu on selle võime inimtegevusest ja muudest teguritest tulenevat negatiivset survet kompenseerida üsna piiratud. Lihtsamalt öeldes ei jõua meri puhastuda mitmesugusest prahist ja mürgistest ainetest, mida me sinna otse või kaudselt heidame.
Tänapäeval kuuluvad Läänemere kõige olulisemate keskkonnaprobleemide hulka merevee eutrofeerumine, ülepüük, võõrliikide sissetoomine, saasteained, ravimijäägid, mikroplast ja hapnikupuudus.
Üks tõsisemaid survetegureid on ka tihe laevaliiklus ja sellega seotud ohud (sealhulgas võõrliigid ja naftareostus). Viimasel ajal tõstatatakse üha sagedamini probleeme, mis on seotud mereprügi ning ravimi- ja väetisejääkidega.
Ühteainsat päästvat lahendust Läänemere seisundi parandamiseks ei ole olemas, aitab vaid kompleksne lähenemine ja see nõuab iga inimese pingutusi oma igapäevases tegevuses. On aeg esitada endale küsimus: „Mida saan mina isiklikult teha, et vähendada inimmõju Läänemerele?“
Väike prügi – suur vaenlane
Maailmakoristuspäeva Eesti eestvedaja Elike Saviorg soovitab: kui märkate mere ääres prügi, isegi kui see on kellegi teise poolt sinna jäetud, tuleks see endaga kaasa võtta, sest see aitab päästa looma või linnu elu ja parandada olukorda meres.
Aga mida pidada prügiks? Kuldreegel ütleb: kõik, mis ei ole looduslikku päritolu, ei tohiks jääda merekaldale ega sattuda kanalisatsiooni.
Plast on tugev materjal, mis looduses bioloogiliselt ei lagune. See puruneb aina väiksemateks ja väiksemateks osakesteks. Nii tekib plastist mikroplast (läbimõõduga alla viie millimeetri), mis omakorda muutub nanoplastiks (läbimõõduga alla 0,1 mikromeetri).
Seetõttu, esiteks, võivad plasti valmistamiseks kasutatavad erinevad saasteained mikroplasti ja toidu kaudu jõuda meie keha kudedesse. Mikroplasti on leitud isegi sellistest toiduainetest nagu mereannid, mesi, õlu ja keedusool. Hiljutised uuringud aga näitavad, et plasti on leitud juba isegi platsentast.
Teiseks, reovesi ja kanalisatsioon levitavad mikroplasti, mille tulemusena satub see lisaks Läänemerele ja kogu maailmamerele ka pinnasesse ja mageveeallikatesse.
Kolmandaks, linnud, kalad ja (mere)loomad söövad väikeseid värvilisi plastijääke, mis sarnanevad nende toiduga, ja surevad seejärel piinarikkalt. Lisaks ookeani sattunud plastile leitakse seda 90% merelindude kõhtudes, enam kui poolel maailma merikilpkonnade populatsioonist, see mõjutab isegi vaalu.
Zooplankton, mis on veeökosüsteemides kaladele ja mereloomadele peamiseks toiduks, on samuti võimeline sööma nanoplasti, ajades selle segamini fütoplanktoniga.
Selgub, et väike prügi on vähemärgatav ja salakaval vaenlane.
Suitsukonid ja e-sigaretid
Need jäätmeliigid on kõige salakavalamad. Suitsukonid sisaldavad lisaks mikroplastile tohutul hulgal mürkaineid. Nii laguneb üks suitsukoni kümneteks tuhandeteks mikroplasti osakesteks ja võib reostada kuni tuhat liitrit vett. See on äärmiselt ohtlik kaladele ja teistele mereelanikele.
Viimasel ajal on suitsukonidele hakanud konkurentsi pakkuma veibid. Loodusele on need ohtlikud ja mürgised. Praegu jõuab vaid 5% veipide akudest ringlusse. Ülejäänud satuvad kas segaolmejäätmete hulka või loodusesse, mis on kohutav, sest veibid on ühed meie aja kõige hirmsamad saastajad.
Seega on suitsukonide viskamine prügikasti ja vanade elektroonikaseadmete akude viimine kogumispunktidesse esimene samm Läänemere hoidmiseks.
Ja nüüd – meeldiva juurde
Tallinnas, Pikakari rannas ja Paljassaare poolsaarel toimub Läänemere päeva auks sisukas ja kogu perele suunatud üritus. Mõned tegevused nõuavad eelregistreerimist, mis on juba alanud.
Selle aasta sündmuse korraldajad on: MTÜ Puhta Ilma Koda, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa ja Naiskodukaitse Tallinna ringkond.
Loomulikult võib igaüks korraldada omaenda ürituse meie koduse Läänemere toetuseks. See võtab rõõmuga vastu kõik kingitused, mis on suunatud selle tervenemisele ja õitsengule.
Tutvuge ürituste kavaga, lugege lähemalt veebilehelt www.maailmakoristus.ee ja tulge merele külla. Tal on rõõm sind näha!
Läänemere päeva kava 28. augustil
Keskonnaorienteerumine (06.09–20.35).
Nutitelefoniga mängitav mäng Loquizi platvormil, kus osalejatel tuleb lahendada looduse ja Läänemere teemalisi ülesandeid. Mänguga saab liituda igal sobival ajal. Mäng on tasuta, kestus 1–1,5 tundi.
Naiskodukaitse töötoad (11.00–15.00):
- esmaabi uppumisohu korral
- ohutus vee peal ja vee ääres
- Läänemeri kui merekeskkond
- merepiiri kaitse: Põhja malevkonna lood Põhja-Tallinna rannajoone kaitsmisest
Pikakari ja Paljassaare suured koristustalgud (15.00–17.00).
Ühine Paljassaare ranniku koristamine, alustades Katariina kaist. Osalejatel palutakse eelnevalt registreeruda.
Supp ja pirukas pärast koristust (17.00–18.00).
Kostitus kõigile koristusaktsioonis osalejatele tänutäheks nende panuse eest.
Keskkonnamatk (18.00–19.30).
Jalutuskäigu ajal arutletakse osalejatega mereökoloogiast, jäätmeprobleemist ja kliimamuutustest. Matka pikkus on orienteeruvalt 2,5 km. Osalemine on tasuta, ent kohtade arv on piiratud.
