Riigikogu maaelukomisjoni enamus liikmetest leidsid esmaspäeval, et kui tootjad on valmis vabatahtlikult üle minema kanade vabapidamisele, ei peaks seda seadusega kohustuslikuks muutma, kirjutab BNS.
Komisjon arutas koos suuremate munatootjate, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning loomakaitsjate esindajatega kanade puurispidamise vabatahtlikku lõpetamist, mille tõstatas põllumajandus-kaubanduskoda oma hiljutises pöördumises valitsusele ja maaelukomisjonile.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et kanade puurispidamise lõpetamisel peab arvestama nii loomade heaolu, ühiskonna ootuste, toidujulgeoleku, sektori arengu, aga ka laiemalt sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste aspektidega. Ära unustada ei saa ka tarbijate hinnatundlikkust.
„On positiivne, et arutelu on jõudnud sinnamaani, kus tootjad ise on valmis muutusteks, kuid oluline on, et üleminek toimuks läbimõeldult ning arvestaks kõigi osapooltega. Seetõttu ei pea me praeguses olukorras vajalikuks täiendavat seadusandlikku sekkumist, vaid toetame jätkuvat dialoogi ja koostööd. Osapoolte vastastikune usaldus on ülioluline ning selle kinnituseks peaksid ettevõtjad andma selge signaali, kuidas nad plaanivad üleminekut ellu viia ning millise rolli selles võtab riik,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Kruuse rõhutas, et oluline on jälgida, kuidas mõjutab see protsess meie ettevõtjate konkurentsivõimet laiemalt. „Kuigi Eesti munatootmine moodustab üksnes 0,2 protsenti kogu Euroopa Liidu munatootmisest, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole meie jaoks oluline. Parim oleks, kui Euroopa Liit tervikuna lepiks kokku ülemineku tegevused,” ütles Kruuse.
