Eesti Panga ökonomist Sulev Pert märkis, et praeguste energiahindade juures saavutab hinnakasv oma tipu aasta lõpus ning Eestit on ootamas 3,8-protsendine hinnakasv, kirjutab BNS.
Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad märtsis aasta arvestuses 3,6 protsenti, kuid jäid veebruariga võrreldes samaks. Sealjuures oli Eesti märtsis ainus euroala riik, kus energiahinnad eelmise kuuga võrreldes langesid. Eurostati andmetel odavnes energia Eestis 1,4 protsenti, samal ajal kui euroalal keskmiselt hinnad hoopis tõusid 6,8 protsenti. Peamine põhjus oli elekter, mille hind langes ja tasakaalustas kütuste hinnatõusu. Aasta alguses oli elekter Balti riikides väga kallis, kuid märtsis langes elektri börsihind 40 protsenti. Kesk-Euroopas oli elektrihind sellel talvel stabiilsem ja Balti hinnatasemest odavam.
Lähis-Ida kriisi tõttu kallinesid mootorikütused märtsis järsult. Diislikütus kallines kuuga 27 protsenti ja bensiin 14 protsenti. Alates kriisi algusest veebruari lõpus on vedelkütuste hind maailmaturul tõusnud naftahinnast kiiremini ja seda eeskätt diislikütuse rafineerimismarginaali suurenemise tõttu.
“Diislikütuse tootmine on praegu kallim kui 2025. aastal, ligikaudu 30 dollari võrra barreli eest. Gaas on seni mõnevõrra aeglasemalt kallinenud – selle hind tõusis märtsis eelneva kuuga võrreldes üheksa protsenti, kuid aasta arvestuses on gaas ikka veel 13 protsenti odavam. Erinevalt 2022. aasta energiakriisist, kus peamine roll oli gaasil ja elektril, on praegu suurem mõju naftal ja mootorikütustel. Energia kallinemine on praegusel juhul kitsama mõjuga kui toona,” märkis Pert.
Toidu maailmaturuhinnad eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses langesid. Selle mõju ülekandumise tõttu on toidu hinnatõus aeglustunud nelja protsendini. Samal ajal kandub energia kallinemine toiduhindadesse aeglaselt, väetiste, sööda ja tootmise hinna kaudu. Kui naftahind jääb kõrgeks, jõuab viitaegu arvestades suurem osa toidu hinnatõusust kohale alles 2026. aasta lõpukuudel.
“Kui eelmisel aastal põhjustasid peamise osa hinnakasvust teenused, mis kallinesid 10 protsenti, siis selle aasta esimestel kuudel teenuste hinnakasv aeglustus ja ulatus märtsis viie protsendini. Teenuste hinnakasvust taandus välja automaksu mõju, mistõttu on see nüüd palkade kasvuga paremas kooskõlas. Siiski võivad kallimad energiahinnad lähikuudel transpordihindu tõsta,” ütles Pert.
Eesti Panga prognoosi järgi kallinevad tarbijahinnad sel aastal 3,8 protsenti. Praeguste energiahindade ja nende turuootuste juures läbib hinnakasv oma tipu aasta lõpus.
