Tänavuste e-katseeksamite, koolide tagasiside ning haridus- ja noorteameti (Harno) tehtud valmisoleku analüüsi põhjal otsustas haridus ja teadusministeerium, et 2026/2027. õppeaastal toimuvad põhikoolides elektroonilisel kujul inglise keele valikeksam ja eesti keele kui teise keele lõpueksam, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
«Eesti keele kui emakeele e-eksam toimub 2027/2028. õppeaastal. Sellisel kujul järk-järguline e-eksamitele üleminek annab koolidele võimaluse muudatustega harjuda ja teha ettevalmistusi täies mahus e-eksamiteks,» selgitas Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.
Eesti keele e-eksami edasilükkumine ei ole Ilosaare sõnul seotud eksamite infosüsteemi (EIS) toimimise või ebapiisava arvutite hulgaga koolides. Samuti ei ole eesti keele e-eksamil sisulisi puudujääke ja tõrkeid ei esinenud üheski e-katseeksamis. «Küll aga on eesti keele kui emakeele eksamit võimalik teha tehniliselt kasutajasõbralikumaks. Täpsemalt soovime parendada õpilase sooritusvaadet, kuna eesti keele eksam sisaldab pikkade tekstide ja küsimuste samaaegset lugemist,» rääkis Ilosaar.
Tema sõnul tähendab see, et eksami sooritamine peab olema õpilase jaoks võimalikult mugav. Samamoodi vajab kasutajasõbralikumaks muutmist ka eksami hindaja vaade. Selleks soovib Harno suurendada teksti analüsaatori rolli hindamisprotsessis, mis vähendaks õpetaja töökoormust.
«Matemaatika e-eksami arendusega jätkatakse paralleelselt, kuid kuna matemaatika e-eksam on ülesehituselt keerulisem, sest eeldab näiteks ka tabelarvutusprogrammi kasutamist, võtab selle arendamine ja testimine rohkem aega. Ülejäänud valikeksamite e-kujule viimist ei ole haridus- ja teadusministeerium meilt tellinud,» rääkis Ilosaar.
Mis puudutab kirjandi kirjutamist, siis Ilosaare sõnul näitab õpilaste tagasiside, et nad eelistavad seda teha just nimelt elektroonilisel kujul. «Kui pabereksami puhul on vaja kirjutada ka täispikkuses kirjandi mustand, siis e-eksamil seda vajadust ei ole ning kõik vead on võimalik jooksvalt ära parandada. Eesti keele e-katseeksami üks osa oli sel aastal muuhulgas ka õpilaste trükkimisoskuse testimine ja analüüs näitas, et sellega õpilastel suuremaid probleeme ei ole,» ütles Ilosaar.
Matemaatika tänavuse eksami osas Ilosaare sõnul praegu veel üldiseid analüüse teha ei saa, sest veel selle nädala alguses sisestasid koolid oma õpilaste tulemusi. «Küll aga näitab üldine trend läbi aastate, et matemaatika eksamil on võrreldes teiste ainetega läbikukkujate hulk suurem. Samas on matemaatika eksam väga dualistlik - kui näiteks eelmisel aastal oli läbikukkujaid ligikaudu üks neljandik, siis umbes pooled kõigist sooritajatest saavutasid eksamil hindeks 4 või 5,» rääkis Ilosaar.
Tema sõnul valmistavad matemaatikaeksamil õpilastele raskusi eelkõige ülesanded, mis nõuavad sisulist arusaamist, loogilist mõtlemist ja mitme oskuse lõimimist. «Kõige enam tekitavad väljakutseid tekstülesanded, kus on vaja mõista ülesande sisu ning tõlkida see matemaatilisse keelde,» lisas Ilosaar.
