Kaitseminister Martin Herem arutas Ukrainas president Volodõmõr Zelenskõi ja teiste Ukraina juhtidega sõjalise abi jätkamist, koostööd mehitamata õhusõidukite valdkonnas ning Ukraina kogemuste kasutamist Balti kaitseliini arendamisel ja tsiviiltaristu kaitsmisel.
Kaitseministeeriumi teatel kohtus Herem visiidi käigus oma Ukraina kolleegi Jevhen Hmaraga, Kiievi linnapea Vitali Klõtškoga ning teiste julgeoleku- ja kaitsevaldkonna esindajatega. Samuti külastas ta Ukraina droonitootjat ja õhutõrjeüksust, teatas BNS.
Zelenskõiga arutas Herem Ukraina õhutõrje tugevdamist, Eesti võimalikke uusi panuseid NATO algatusse PURL ning Eesti ja Ukraina vahelise droonileppe elluviimist. Zelenskõi sõnul võimaldab see lepe eksportida Ukraina relvastust Eestisse, andes Ukrainale täiendavaid vahendeid oma kaitsevõime tugevdamiseks.
„Olen külastanud Ukrainas paljusid kohti ja näinud oma silmaga Ukraina rahva vaprust. Meil on Ukrainalt palju õppida oma kodanike ja kaitseväelaste elude säästmise kohta. Peame käsitlema Ukraina kogemusele tugineva kaitseliini loomist koos droonitõrjega. Mida terviklikum on kaitse, seda rohkem inimelusid aitab see säästa,“ ütles Herem.
Ukraina kaitseministri Hmaraga arutas Herem kahe riigi kaitsekoostööd ja Ukraina kogemuste rakendamist Balti kaitseliini arendamisel. Hmara kinnitas Ukraina valmisolekut teha selles valdkonnas praktilist koostööd Eestiga ja teiste Balti riikidega. Ukraina kaitserajatisi arendatakse alates 2024. aastast kooskõlas sõja käigus saadud kogemuste ja muutunud ohtudega.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško rääkis Venemaa rünnakutest linna elutähtsa taristu vastu, sealhulgas vee-, kütte- ja elektrivarustussüsteemide, sildade, haiglate ja elumajade vastu. Ta tänas Eestit Ukrainale antud sõjalise ja humanitaarabi eest ning rõhutas, et Ukraina vastupanuvõimest sõltub ka Euroopa, sealhulgas Balti riikide julgeolek.
Klõtško sõnul ei ole elanike evakueerimine sõjaolukorras tõhus lahendus, sest tema hinnangul on Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk koondada inimesed ühte kohta, et muuta nad sihtmärgiks. Seetõttu peavad elanikud olema rünnakuteks valmis ja teadma, kuidas end kaitsta. Elusid võib aidata päästa ka tavaline elumaja keldris asuv varjend.
Kiievi sõjaväelise administratsiooni juhi Andrei Tkatšoviga arutas Herem linna rolli kriisivalmiduse kujundamisel ning andmete kasutamist elanikkonna ja taristu kaitsmiseks vajalike otsuste tegemisel. Samuti tutvus kaitseminister lahingutegevuse käigus kahjustada saanud linnataristut puudutava teabega.
Herem kohtus ka Ukraina välisluureteenistuse esindajatega ning Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülema kindralleitnant Oleh Ivaštšenkoga, et saada ülevaade Ukraina julgeolekuolukorrast ja riiki ähvardavatest ohtudest. Lisaks kohtus ta Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri asetäitja David Alojaniga.
Alates 2022. aastast on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi ligikaudu kahe protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tänavusest abipaketist on juba kohale toimetatud või tarnimisel abi 73 miljoni euro väärtuses.
Järgmisel aastal plaanib Eesti toetada Ukrainat 0,25 protsendi ulatuses SKPst, mis moodustab üle 100 miljoni euro. Suurem osa abist suunatakse Ukrainale Eesti ettevõtete toodangu kaudu, sealhulgas rahastades tööstusprojekte programmi „Build with Ukraine“ raames. Lisaks suunatakse viis protsenti Eesti sõjalisest abist Ukraina IT-koalitsiooni kaudu toetatavatele vajadustele. Tänavu ja mullu on Eesti toetanud Ukrainat PURLi algatuse kaudu kokku 21 miljoni euroga.
