Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) president Gianni Infantino on käimasoleval maailmameistrivõistlusel olnud väga hõivatud. Tema vaibumatu soov külastada võimalikult palju mänge tekitab aga muret ökoaktivistides, kes kahtlevad tema suhtumise tõsiduses kliimamuutuste probleemi, edastab BNS viidates AFP-le.
México, Guadalajara, Los Angeles, San Francisco, Vancouver, Seattle, Kansas City, Houston… Viimase seitsme päeva jooksul on Itaalia-Šveitsi päritolu jalgpalliametnik lennanud oma eralennukiga mängult mängule juba kümme korda. Tema vaibumatu eralennuki kasutamine lennufirmalt Qatar Airways ei ole uudis: 2023. aasta septembris teatas uurivale ajakirjandusele spetsialiseerunud väljaanne Josimar, et eelneva kolme aasta jooksul oli Infantino maha lennanud 600 000 kilomeetrit. Kuid laiendatud 2026. aasta MM, mis toimub esmakordselt USA-s, Kanadas ja Mehhikos 48 meeskonna osavõtul ning kus mängude arv kasvab 64-lt 104-le, süvendab Infantino lendudega seotud probleemi veelgi.
“Vaid üks tund lendu selle lennukiga tekitab sama palju heitmeid, kui keskmine inimene toodab terve aasta jooksul,” teatas sel nädalal süsiniku jalajälje hindamisele spetsialiseerunud Prantsuse ettevõte Greenly. Greenly hinnangul paiskub ainuüksi tema lendude tõttu turniiri jooksul atmosfääri 300 kuni 500 tonni süsinikdioksiidi, eeldusel, et Infantino lendab kahe linna vahel iga päev kuni kaheksandikfinaalide lõpuni ja külastab seejärel viimast kaheksat mängu. Nende sõnul võrdub see 35–55 Prantsusmaa elaniku aastase süsiniku jalajäljega. FIFA kaitseb presidendi reise, rõhutades, et juhtkond valib kommerts- ja eralendude vahel tõhususe ja säästlikkuse kaalutlustel ning igal juhul katab kõik reisikulud organisatsioon ise. Lausanne’i ülikooli geograaf David Gogishvili ütles AFP-le, et FIFA on tekitanud “jätkusuutlikkuse paradoksi”. “Kasutades olemasolevaid, kuid üle kogu kontinendi laiali paisatud NFL-i staadione, lõi FIFA mudeli, mis on struktuurselt sõltuv kõrge heitmetasemega lennureisidest,” ütles ta. “Kui juhtkond seab pretsedendi, lennates mängult mängule eralennukiga, peegeldab see suurepäraselt laiemat süsteemset probleemi.” Viis, kuidas FIFA on selle MM-i korraldanud, normaliseerib hüpermobiilsust, veeretades samal ajal transpordikulud ja süsinikukoormuse võõrustavatele piirkondadele ja fännidele. Greenpeace USA ookeanikampaaniate juht John Hocevar oli Infantino staadionilt staadionile lendude hindamisel samavõrd karm. “Juhtkonna igapäevased lennud eralennukitega, mis tekitavad ökoloogiale tohutut kahju, ei ole signaal, mis räägiks sellest, et FIFA tunnustab kliimamuutuste põhjuseid või oma vastutust probleemi lahendamisel osalemise eest,” kirjutas ta Instagramis.
See geograafiline hajutatus ei ole üksikjuhtum. See kordub ka 2027. aasta naiste MM-il Brasiilias, mille taotlust eistas FIFA Belgia, Madalmaade ja Saksamaa ühispakkumisele, kus kõik objektid olnuks kättesaadavad rongiga. Veelgi radikaalsema pöörde võtab olukord 2030. aastal, mil juubeli-MM-i võõrustavad Maroko, Portugal ja Hispaania, kuid kolm esimest mängu toimuvad Lõuna-Ameerikas. Lisaks on lahtine väljavaade turniiri laiendamiseks 64 meeskonnani. Arvestades, et 2026. aasta turniir on ligi meelitanud kuulsusi ja jõukaid pealtvaatajaid, ei piirdu eralennukite kasutamine MM-il vaid FIFA juhtkonnaga, mis suurendab veelgi ürituse üldist süsiniku jalajälge. Nagu märgib Briti ajakiri Nature, lendas 2022. aasta Katari MM-ile 1846 eralennukit. Seda on rohkem kui Superbowlile, Cannes’i filmifestivalile, Davosi Maailma Majandusfoorumile ja COP28 konverentsile kokku. “Kõik MM-iga seotud heitmed on pigem “luksuslikud” kui “elukondlikult vajalikud” heitmed, kuna turniiri ennast ei ole üldse kohustuslik korraldada,” ütles Ameerika teadlane Tim Walters eelmisel aastal debatis Play the Game. “Selles kontekstis näeb ülirikkaid puudutav raiskamine välja eriti vastik ja masendav.”
