EY välisinvesteeringute atraktiivsuse uuringu kohaselt näevad investorid Eesti peamiste tugevustena konkurentsivõimelist maksukeskkonda, head elukvaliteeti ja turvalisust ning lihtsat asjaajamist, kuid samas tulevad Eesti puhul selgelt esile ka kitsaskohad, mis mõjutavad riigi konkurentsivõimet: kõrge energiahind, turu väiksus, rahastuse kättesaadavus ja makromajanduslik ebakindlus, teatab BNS.
EY korraldatud iga-aastasest uuringust selgub, et 34 protsenti välisinvestoritest näeb Eesti suurima eelisena konkurentsivõimelist maksusüsteemi, 26 protsenti head elukvaliteeti ja turvalisust, 24 protsenti asjaajamise lihtsust ning sama palju innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse taset.
“Eesti äritegevuse lihtsus ja kiirus ning panus innovatsiooni eristavad meid ülejäänud Euroopast. Samas on meie lähinaabrid Läti ja Leedu jõudnud järele mitmes praktilises teguris. Näiteks taristu kvaliteeti toob naabrite puhul eelisena välja 34 protsenti investoritest, Eesti puhul vaid 18 protsenti. Samuti on investoritele silma jäänud kvaliteetse tööjõu vähesus. Kui Leedu puhul kiidab tööjõu olemasolu 36 protsenti vastanutest, siis Eesti puhul vaid 14 protsenti,” ütles EY Eesti partner Ranno Tingas.
Balti riikide peamiste puudustena nähakse turu väiksust, kõrgeid energiahindu ning vähest ligipääsu rahastusele. “Eesti puhul on suurim puudus energia hind, mida toob välja 40 protsenti vastanutest. Lätis ja Leedus toob seda puudusena välja vastavalt 32 protsenti ja 30 protsenti vastanutest. Samuti kritiseeritakse Läti ja Leedu puhul mõnevõrra vähem regulatiivseid tingimusi ja makromajanduslikku keskkonda,” ütles Tingas.
Samas tõi riiklikult välisinvestoritega tegeleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisklientide tiimijuht Mirjam Eerma välja, et need, kes siia on juba investeerinud, on otsusega väga rahul. “Hiljuti Saksa-Balti Kaubanduskoja poolt läbi viidud uuringu kohaselt valiks 97 protsenti välisinvestoritest Eestit investeerimissihtkohana uuesti, mis on Baltikumi kõrgeim tulemus.”
Geopoliitiline pinge püsib kogu Baltikumi suurima riskina
Geopoliitilised pinged ja konfliktide oht püsivad kogu Baltikumi suurima investeerimisatraktiivsust mõjutava riskina. Tänavu tõi seda välja 45 protsenti vastanutest ehk 14 protsenti rohkem kui aasta varem.
Eesti puhul lisanduvad geopoliitilisele riskile eelkõige makromajanduslikud tegurid ehk aeglane majanduskasv, kõrged intressimäärad ja avaliku sektori võlakoormus, mida tõi välja 42 protsenti investoritest. See eristab Eestit naabritest, sest Leedu puhul tõi makromajanduslikke tingimusi riskina välja 28 protsenti ja Läti puhul 24 protsenti vastanutest. Samuti näeb 34 protsenti investoritest Eestisse investeerimise riskina sisendkulude, sealhulgas energiakulude kallinemist ning 32 protsenti leiab, et investeerimisotsuseid võivad mõjutada teiste riikide pakutavad paremad stiimulid. Läti puhul nähakse mõnevõrra suurema riskina ka oluliste oskuste puudumist tööturul ning poliitilist ebakindlust.
“Investorite vaates ei tähenda atraktiivne ettevõtluskeskkond ainult ühte tugevat näitajat. Oluline on tervik: kulude konkurentsivõime, majanduskeskkonna usaldusväärsus, kapitali kättesaadavus ja oskustööjõud. Samas tekitab jätkuvalt suurt muret geopoliitika mõju välisinvesteeringutele,” ütles Tingas.
Investorid ootavad tuge strateegilistele sektoritele ja kapitali kättesaadavusele
Eesti konkurentsivõime hoidmiseks peab 32 protsenti investoritest oluliseks eelkõige strateegiliste tööstusharude toetamist. Lisaks leidis 30 protsenti vastanutest, et Eesti peaks parandama ettevõtete ligipääsu kapitalile ning 28 protsenti nimetas vajadust toetada digitaalset innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Sama palju vastajaid tõi välja kaubandustõkete vähendamise.
Mirjam Eerma märkis kapitali kättesaadavuse kohta, et viimase aasta jooksul on Eesti oluliselt laiendanud ettevõtete rahastusvõimalusi uute meetmetega, näiteks innovatsioonilaenu ja suuremahuliste investeeringute toetusega ning need on äratanud huvi ka välisinvestorite seas.
Sektorite lõikes peaksid poliitikakujundajad investorite hinnangul Eestis eelisjärjekorras toetama tarkvara ja IT-teenuseid. Sellele järgnevad finantssektor ja finantstehnoloogia, kaitsetööstus, pooljuhid ja elektroonika ning ravimi- ja biotehnoloogia sektor.
“Baltikumi lõikes on investorite soovitused poliitikakujundajatele suhteliselt sarnased. Äärmiselt positiivne on aga see, et 60 protsenti investoritest tunneb kindlust, et Eesti suudab teha investeeringute meelitamiseks vajalikke strateegilisi otsuseid. Võrdluseks: Läti puhul arvab seda 48 protsenti ja Leedu puhul 56 protsenti vastanutest,” ütles Tingas.
Ka Eerma kinnitas, et õigete meetmete rakendamisel suudab Eesti edukalt konkureerida suurte rahvusvaheliste investeeringute pärast. “Tänavu on huvi jätkuvalt olemas, seda toetavad uued rahastusvõimalused ning strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlus, mida praegu ette valmistame. Eesti suurimad konkurentsieelised on jätkuvalt agiilne ettevõtluskeskkond, maailma parim maksukonkurentsivõime (OECD andmetel, 12. aastat järjest), vähene bürokraatia, digitaalne ärikeskkond ning tugev innovatsiooni ökosüsteem. Samal ajal tuleb jätkata tööd teemadega, mida investorid uuringus enim esile tõid – laiendada rahastusvõimalusi, suurendada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist ning kiirendada arenguid taastuvenergias ja pikaajaliste elektrilepingute sõlmimises,” võttis EISi välisklientide tiimijuht Mirjam Eerma kokku.
Uuringust:
EY Baltic Attractiveness Survey on iga-aastane uuring, mis käsitleb Balti riikide atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. 2026. aasta küsitlus viidi läbi märtsist aprillini. Balti riikide võrdluses osales 150 vastajat, Eesti detailsemates küsimustes 50 vastajat.
Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest.
