Euroopa Liidu suursaadikud saavutasid laupäeval üksmeelse poliitilise kokkuleppe pikendada sanktsioone enam kui 2600 isiku ja üksuse suhtes, kes kahjustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, teatab BNS.
Välisminister Margus Tsahkna ütles, et euroliidu sanktsioonid kehtivad korraga kuus kuud, mistõttu tuleb need iga poole aasta tagant üle vaadata ja vajadusel pikendada. Eesti toetab Tsahkna kinnitusel sanktsioonide pikendamist seetõttu, et Venemaa õigustamatu agressioon Ukrainas jätkub.
„Oleme Euroopa Liidus üksmeelel, et mingit alust Venemaa ja selle agressiooniga seotud isikute suhtes kehtestatud sanktsioonide leevendamiseks ei ole. Venemaa eesmärgid – alistada Ukraina ja korraldada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuur – ei ole muutunud,“ vahendas välisministeerium Tsahkna sõnu.
Välisminister toonitas, et töö agressiooni hinna tõstmiseks Venemaa jaoks jätkub. Järgmise sammuna ootab ta enda sõnul Venemaa-vastase 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmist. Ettevalmistused täiendavateks sanktsioonideks juba käivad.
Euroopa Liidu Nõukogu kehtestas piiravad meetmed seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega 17. märtsil 2014. Sellest ajast alates on euroliidu määruse alusel kehtestanud Venemaa agressiooni tõttu sanktsioonid enam kui 2600 isikule ja üksusele.
Sanktsioonide nimekirjas on muu hulgas Venemaa president Vladimir Putin, riigiduuma liikmed, kõrged ametnikud, sõjaväelased, ettevõtjad ja oligarhid, propagandistid, sõjatööstusettevõtted ning laste küüditamise eest vastutavad isikud.
