Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguses Eestis 1 360 745 inimest. Neist 932 603 (68,5%) olid eestlased, 276 125 (20,2%) venelased ja 146 619 (10,8%) teiste rahvuste esindajad, teatab BNS.
Võrreldes 2021. aasta rahvaloendusega on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud 23 võrra — praegu elab riigis 224 etnose esindajaid. Enamik uutest rahvustest on esindatud vaid ühe või kahe inimesega.
Statistikaameti analüütiku Maali Käbini sõnul pärinevad andmed rahvuse kohta erinevatest riiklikest allikatest. Peamine on rahvastikuregister ning kui rahvust ei ole seal märgitud, kasutatakse teisi riiklikke andmebaase, sealhulgas dokumentide vormistamisel esitatud andmeid.
Eestlasi on saanud suhteliselt rohkem, venelasi — vähem
Ajavahemikul 2018–2026 jäi eestlaste arv üsna stabiilseks. Seejuures venelaste arv vähenes ning ukrainlaste oma kasvas.
Eestlaste osatähtsus on kõrgeim kõigis vanuserühmades, kuid 65–79-aastaste inimeste hulgas jõuab venelaste ja teiste rahvuste esindajate osakaal 40%-ni. Laste ja noorte seas ületab eestlaste osakaal 70%.
Eestlaste seas on kõige rohkem 35–39-aastaseid inimesi, samas kui venelaste seas on arvukaim vanuserühm 65–74-aastased. Alla 20-aastaste inimeste osakaal on eestlaste seas samuti kõrgem kui venelaste seas.
Eestlaste osakaal maakondade rahvastikus on viimase viie aasta jooksul jäänud üldiselt stabiilseks. Ida-Virumaal tõusis see 18,5%-lt 2022. aastal 20,9%-le 2026. aastal. Jõgevamaal seevastu langes näitaja 90,9%-lt 89,4%-le.
Ukrainlasi — juba 75 tuhat
Kõige suurema rühma pärast eestlasi ja venelasi moodustavad ukrainlased. 2026. aasta alguses oli neid Eestis 75 250 inimest ehk 5,5% elanikkonnast.
Ukrainlaste jaotus riigis on ebaühtlane. Harjumaal moodustavad nad 7,4% püsielanikkonnast, Saaremaal, Põlvamaal ja Võrumaal — umbes 2% ning Hiiumaal — alla 1%.
Seejuures võtab statistika arvesse kõiki Eestis elavaid ukrainlasi, mitte ainult pärast sõja algust saabunuid. Ukrainlased olid riigi üks suuremaid rahvusrühmi ka enne 2022. aastat.
Ukrainlaste arv hakkas märgatavalt kasvama 2022. aastal: kui selle aasta alguses oli neid 27 826, siis praegu — peaaegu kolm korda rohkem. Eestis elavate ukrainlaste seas moodustavad naised 53% ja mehed 47%.
Valgevenelased, soomlased, lätlased ja teised
Eestis elab samuti 11 477 valgevenelast, 8059 soomlast ja 4272 lätlast. Ülejäänud rahvusrühmade arv ei ületa 4000 inimest.
Ajavahemikul 2018–2026 kasvas lätlaste, sakslaste, aserbaidžaanlaste, türklaste ja indialaste arv. Näiteks indialasi sai rohkem: 1431 inimeselt 2023. aastal 1836-ni 2026. aastal.
Seejuures tähendab väikeste rahvusrühmade kasv protsentuaalses väljenduses tihtipeale suurenemist vaid mõne inimese võrra.
Peaaegu 24 tuhat inimest vahetas rahvust
Rahvuslik kuuluvus ei ole Eestis muutumatu: inimesed võivad seda omal soovil muuta rahvastikuregistris ja riiklike protseduuride tegemisel.
Viimase kolme aasta jooksul vahetas 23 686 inimest oma rahvuse vene rahvuselt teise vastu. Määramata rahvusega inimeste arv seevastu väheneb järk-järgult. 2026. aasta alguses oli selliseid elanikke 5398 ehk 0,4% elanikkonnast.
159 kodakondsust ja 262 emakeelt
2026. aasta alguses elas Eestis püsivalt 159 riigi kodanikke. Eesti kodakondsus oli 82,2%-l elanikkonnast, Venemaa oma — 5,5%-l, Ukraina oma — 4,6%-l. Teiste riikide kodakondsus oli 2,9%-l elanikest, veel 4,3% moodustasid kodakondsuseta isikud.
Riigi keeleline pilt on veelgi mitmekesisem: aasta alguses oli Eestis 262 emakeelt. 77 puhul neist oli emakeelena kõnelejaid vaid üks või kaks inimest.
65,4%-le elanikkonnast (890 104 inimest) on emakeeleks eesti keel, 26,9%-le (366 251) — vene keel, 4,1%-le (55 812) — ukraina keel. Rohkem kui 5000 inimest nimetas emakeeleks inglise keele, peaaegu 4000 — soome keele.
Seejuures ei lange rahvus ja emakeel alati kokku. Kuidas selgitab Maali Käbin, peegeldab rahvus inimese etnilist kuuluvust, emakeel aga keelt, mida ta ise peab oma emakeeleks.
