Siseminister Igor Taro tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku vähendada Eestile Euroopa Komisjoni rändearuandes ette nähtud solidaarsuspanust poole võrra, kirjutab BNS.
Euroopa Komisjon määras oma hiljutises rahvusvahelise kaitse- ja rändearuandes Eestile solidaarsuspanuseks kokku 80 põgeniku ümberpaigutamise Kreekast, Küproselt, Itaaliast ja Hispaaniast või nendele riikidele rahalise või tehnilise abi saatmise summas 1,6 miljonit eurot.
Samas on Eesti rahvusvahelise kaitse- ja rändearuande järgi märkimisväärses rändeolukorras olev riik, kuna võrreldes SKP ja rahvaarvuga on Eestis viimase viie aastaga registreeritud suur arv Ukraina sõjapõgenikke.
Märkimisväärne rändeolukord annab Eestile õiguse taotleda osalist või täielikku vabastamist oma solidaarsuspanusest ning seda õigust Eesti ka kasutab.
„Oleme Ukraina sõjapõgenikke vastu võttes ja neid abistades juba suure töö ära teinud ning on aus, et seda võetakse arvesse. Võiksime küsida täielikku vabastamist, kuid see oleks ebaõiglane Kreeka, Küprose, Itaalia ja Hispaania suhtes, kes seisavad silmitsi väga suure rändesurvega. Minu ettepanek on taotleda Eesti solidaarsuspanuse vähendamist poole võrra,“ ütles siseminister Igor Taro.
Panustada on võimalik kolmel viisil – põgenike vastuvõtmise, rahalise abi või muu abi tehnika ja ekspertide näol. Samuti on võimalik eri viise kombineerida. Taro märkis, et valitsus otsustas möödunud neljapäeval, et Eesti osaleb solidaarsuspanuses rahalise abi ja ekspertide ning tehnika saatmisega rändesurve all olevatesse riikidesse. „Eestisse ühtegi põgenikku teistest riikidest ei tooda,“ sõnas Taro.
Otsust Eesti taotluse kohta on oodata veel tänavuse aastanumbri sees.
Euroopa Komisjon võtab igal aastal vastu rahvusvahelise kaitse- ja rändearuande, milles hinnatakse rahvusvahelise kaitse-, vastuvõtu- ja rändeolukorda Euroopa Liidus eelneva 12 kuu jooksul ning võimalikke arengusuundi, tehes rände- ja rahvusvahelise kaitse valdkonna olukorrast strateegilise ülevaate.
Komisjoni otsuse kohaselt on esimese rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse tsükli perioodil rändesurve all olevad riigid Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania, kes saaksid automaatselt kasutada loodavat solidaarsusreservi.
Rändesurve riski all on Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Holland, Poola ja Soome. Neil on eelisõigus saada Euroopa Liidu ametite operatiivtoetust ja rahalist toetust. Kui olukord peaks neis riikides halvenema, on komisjon valmis nende olukorda uuesti üle hindama.
Märkimisväärses rändeolukorras on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja Poola.
