Siseminister Igor Taro esitas valitsusele seaduseelnõu kriisireservi loomiseks, mis võimaldab riigil tagada sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset ka pikaajaliste kriiside ja sõja tingimustes, vahendab BNS.
Seaduseelnõu näeb ette reservi moodustamise Siseministeeriumi valitsemisalas. Vabatahtlikud ja endised sisejulgeolekuasutuste töötajad saavad selgelt määratletud ülesanded, õigused ja sotsiaalsed garantiid.
Ministri sõnul puutuvad Siseministeeriumi valitsemisala asutuste töötajad ohtudega kokku igapäevaselt, samal ajal kui paljud riigiasutused ja ametkonnad alles valmistuvad võimalikeks kriisideks ja konfliktideks.
„Meie inimesed valvavad piiri, tagavad avalikku korda, võitlevad kuritegevusega, päästavad elusid ja hoiavad hädaabinumbri 112 töös ööpäevaringselt, seitse päeva nädalas. Just seetõttu peame olema valmis olukordadeks, kus kriis venib pikale ja üheaegselt tuleb lahendada mitut tõsist ohtu. Kriisireserv tagab meile vajalikud lisajõud,“ teatas Igor Taro.
Praegustest töötajatest ei pruugi piisata
Siseministeeriumi haldusala asutustele on pandud palju ülesandeid, mida tuleb täita ka riigikaitsega seotud kriisi tingimustes. See tähendab, et sisejulgeolek, elanikkonnakaitse ja avalik kord peavad olema tagatud ka kõige keerulisemates oludes.
Läbiviidud analüüs näitab aga, et pikaajaliste ja ulatuslike kriiside korral ei pruugi Päästeameti, Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti olemasolevast personalist piisata.
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsleri Tuuli Räime sõnul loob seaduseelnõu esmakordselt õigusliku aluse konkreetsete kriisiaegsete ülesannete määramiseks vabatahtlikele ja endistele sisejulgeolekuasutuste töötajatele.
„Kriisireserv võimaldab meil kiiresti suurendada personali hulka, kui olemasolevatest jõududest enam ei piisa. See on vajalik selleks, et ka kõige keerulisemates olukordades jätkuksid päästetööd ja lõhkekehade kahjutuks tegemine ning abi jõuaks endiselt nendeni, kes seda kõige enam vajavad,“ selgitas Räim.
Ta rõhutas, et sama oluline on iga reservi liikme ülesanded eelnevalt kindlaks määrata.
„Kui enne kriisi tegutseb inimene vabatahtlikuna mitmes valdkonnas, peab eriolukorra ajal olema selge, millises rollis on teda kõige enam vaja,“ lisas asekantsler.
Kes hakkavad kuuluma kriisireservi?
Seaduseelnõu kohaselt saavad selle koosseisu kuuluda vabatahtlikud päästjad, merepääste ja Häirekeskuse vabatahtlikud, samuti endised päästekorraldajad, politseinikud ja teised sisejulgeoleku valdkonna töötajad.
Jutt on inimestest, kes on valmis riiki kriisiolukordades aitama ja nõustuvad neile vastavate ülesannete määramisega.
Seadus määrab kindlaks ka reservi liikmete väljaõppe, sotsiaalsete garantiide andmise ning töö- ja teenistussuhete reguleerimise põhimõtted. See peaks võimaldama vajadusel kiiresti lisajõude ülesannete täitmisele kaasata.
Kriisireservi loomine saab osaks laiapindsest riigikaitsest. Selle ülesanne on säilitada pääste- ja korrakaitsejõudude võimekus reageerida sündmustele kogu Eesti territooriumil isegi siis, kui kriis kestab pikka aega ja puudutab üheaegselt mitut olulist valdkonda.





