Sügisel saabus Venemaalt Eestisse Moskva patriarhaadi Vene õigeusu kiriku vaimulik Roman Kolesnikov, kes siia siiski kauaks ei jäänud, kuna Eesti kehtestas talle sissesõidukeelu, vahendab BNS Postimeest.
Mullu 4. novembril toimus jumalateenistus Kaasani kiriku nimepüha päeval. Sel päeval teenis Tallinna piiskop Daniel koos Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) pühakuju kiriku vaimulikega. Nende seas oli ka äsja Moskvast saabunud Roman Kolesnikov.
Roman Kolesnikov sündis Riias, läks nooruses Venemaale õppima ja jäi sinna. Enne Eestisse tulekut teenis Roman Kolesnikov väikestes Moskva ja Moskva oblasti kirikutes.
2019. aasta suvel sai Kolesnikov Rostokinos asuva pühade võrdapostlite Methodiose ja Kyrillose kiriku koguduse juhatajaks. 2022. aastal ehitati puukiriku asemele kivikirik, mille eest kiriku juhataja Roman Kolesnikov sai Vene patriarhilt autasuks sõjanuia.
Mullu suvel vabastas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill Kolesnikovi ametikohustustest, jättes talle õiguse minna üle teise piiskopkonda Vene õigeusu kiriku territooriumil. Mõne kuu pärast sai vaimulik koha Eesti kristliku õigeusu kiriku (EKÕK) koguduses. See tähendab, et Vene Õigeusu Kirik käsitleb Eestit oma kanoonilise territooriumina ja “vene maailma” osana.
Pärast esimest jumalateenistust Tallinnas kirjutas preester Kolesnikov Telegramis: “Sõdalased, kes langesid tõe eest, on eriti lähedased Jumalale, sest ei ole suuremat armastust kui see, kui keegi annab oma elu oma sõprade eest.”
Juba enne täiemahulise sõja algust oli Roman Kolesnikov avalikkuses tuntud vaimulik, keda kutsuti sageli õigeusu meediasse. Ta rääkis korduvalt ekraanil “lõhestajatest” Ukrainas, keda “suureks kahjuks” toetavad paljud Konstantinoopoli patriarhaadiga seotud kirikud.
Abi kogumine “sõjalise erioperatsiooni” (nii nimetatakse Venemaal ametlikult sõda Ukrainas) tarbeks algas 2022. aastal. Kirikus, mille koguduse juhatajaks Kolesnikov tol ajal oli, koguti abi okupantide armeele. Mõni kuu pärast Kolesnikovi lahkumist sai tema kirik tänukirja teenete eest agressiooni toetamisel.
Sellest kirjutati ka koguduse kuukirjas “Mefodijevski vestnik”. 200 brigaadi sõjaväelased levitasid videot, milles tänasid koguduseliikmeid selle eest, et kirik kogus neile sooje riideid ja muud abi. Selle abi eest sai kirik arvukalt tänukirju agressori armee üksustelt.
Sama väljaande andmetel viidi isa Romani pühapäevakooli õpilasi Venemaa relvajõudude peakiriku juurde, kus toimus patriootiliste laulude kontsert ja kõlasid patriootilised jutlused.
Rinde regulaarse abistamise eest, mis korraldati Kolesnikovi koguduse juhataja ajal, sai kirik tänukirju ka 12. kaardiväe üksuselt DRŠB “Veteranõ”. Viimane on vabatahtlik luure- ja rünnakubrigaad.
Detsembri alguses toimus Helsingis Euroopa kirikute konverents (EKK), kus eri Euroopa kirikute ja konfessioonide esindajad arutasid “vene maailma” ideoloogiat ning võtsid vastu ametliku avalduse, milles tunnistasid selle ketserluseks.
Euroopa kirikute esindajate hinnangul on “vene maailma” ideoloogia evangeeliumi aluspõhimõtete moonutus. Roman Kolesnikov levitab aktiivselt ideoloogiat, mida on tunnistatud evangeeliumiga vastuolus olevaks, ka väljaspool Venemaad.
Näiteks korraldab ta aastaid palverändurite reise Venemaalt Kreekas asuvale Athose mäele. Kuna viimastel aastatel on Vene õigeusu kirik suurendanud palverändurite arvu, hakkasid Kreeka võimud Venemaa mõju piiramiseks kehtestama Venemaa kodanike palverännakutele piiranguid.
Kuid Kolesnikov, olles Läti kodanik, saab seda tööd Vene õigeusu kiriku huvides jätkata. Samas selgitab ta, et võimud kehtestasid palverändurite arvu piirangud hoopis Rumeenia kodanike tõttu, mitte Venemaa tõttu.
Venemaal oli Kolesnikovil võimalus suhelda eriteenistuste töötajatega, sest isa Roman teenis eelvangistusasutuses nr 1 “Matrosskaja tišina”. Ametlikult kuulub see Venemaa föderaalse karistuste täideviimise teenistuse (FSIN) alla, kuid seda nimetatakse “FSB omaks”, – ja mitte põhjuseta.
“Matrosskaja tišina” tegutsemisajal on seal peetud kinni tuntud poliitvange: Aleksei Navalnõi, Mihhail Hodorkovski, Bill Browderi audiitor Sergei Magnitski, MMMi asutaja Sergei Mavrodi ning 1991. aasta putši osalised Dmitri Jazov ja Gennadi Janaev.
Rus.Postimees palus siseministeeriumil vastata vaimuliku väljasaatmise põhjuste kohta ning asja kommenteeris siseministeeriumi sisejulgeoleku osakonna juht Kristian Pärt.
Ta tuletas meelde, et kõigi siseministeeriumi valitsemisala asutuste eesmärk on tagada Eesti riigi julgeolek, avalik kord ja ühiskondlik rahu ning selleks rakendatakse kõik asjakohased meetmed, sealhulgas vajadusel ka piirangud välismaalaste Eesti vabariiki ja Schengeni alale saabumise ärahoidmiseks.
Pärdi sõnul ei kuulu info sissesõidukeeldude ja sissesõidukeelu saanud inimeste kohta on asutusesiseseks kasutamiseks, mistõttu ei saa siseministeerium sissesõidukeelu kohaldamise asjaolusid ja põhjendusi konkreetselt kommenteerida.
“Üldistatult saame öelda, et kui mis tahes välismaalase, sealhulgas vaimulike, tegevuses ilmneb asjaolusid, mille puhul esineb aluseid isiku suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseks, siis seda ka tehakse,” ütles siseministeeriumi esindaja.
Ministeerium ja pädevad asutused hindavad seejuures inimesest lähtuvat ohtu kõigi faktide kogumis.
“Kiriku struktuure ja isikud kasutatakse süstemaatiliselt Vene eriteenistuste ja relvajõudude poolt teiste riikide julgeoleku ja suveräänsuse kahjustamiseks nii sõjaliste kui mittesõjaliste meetoditega,” ütles Pärt.
Ta lisas, et vaatamata sellele ei ole EKÕK siiani taandanud kirikujuhi ametist Valeri Rešetnikovi (metropoliit Eugeni), hoolimata kohtu registriosakonna sellekohasest tähelepanu juhtimisest.
Pärt märkis, et lisaks Ukraina-vastasele agressioonile, kus Vene õigeusu kirikut rakendatakse sõjalise kallaletungi erinevates faasides, viib Venemaa Föderatsioon Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti vastu aktiivselt läbi vaenulikku hübriidtegevust.
“Roman Kolesnikovi Venemaa Föderatsiooni agressiivset välispoliitikat toetav tegevus kujutab julgeolekuohtu Eestile,” märkis Kristian Pärt. Ta rõhutas, et Kolesnikov on pikka aega töötanud Moskva ptriarhaadi kogudustes, mis väga aktiivselt toetavad Venemaa agressiivset välispoliitikat, ajaloopropagandat ning Vene maailma ehk “Russki Miri” ideoloogiat, mis õigustab sõda ja vägivalda ning ohustab meie väärtusruumi ja turvalisust.
“Juba esimestel EKÕK-i preestrina tegutsemise päevadel ning Eestis viibides propageeris ta patriarh Kirilli deviisi, et sõjas langemine on püha ning käsitles Eestit igipõlise Vene alana,” Pärt. “Sellised inimesed ei ole Eestisse teenima oodatud”.
Pärt meenutas, et vaimuliku ametiga kaasnevad mõned ametikohajärgsed õigused, mis väärkasutatuna võivad kujutada julgeolekuohtu. “Selliste õigeuste hulka kuuluvad nii õigus külastada kinnipeetavaid sarnasetel alustel konsulaartöötajate ja kaitsjatega. Samuti laieneb vaimuliku vestlustele pihisaladuse kaitse,” selgitas ta.
Siseministeeriumi esindaja tunnistas, et selliseid juhtumeid, kus julgeolekukaalutustel on vaimulikele seatud sissesõidukeeld on 2025. aastal olnud kokku kolm. Samuti on samadel alustel keeldutud ühe vaimuliku tähtajalise elamisloa pikendamisest.
Näiteks oli Moskva oblastis asuva Ristiülendamise naiskloostri töötajal, monkpreester Markil (Aleksei Šljahtinil), Eestis tähtajaline elamisluba ning ta teenis Narva Ülestõusmise katedraalis.
Kaitsepolitseiamet soovitas Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) tema elamisluba mitte pikendada ning 2023. aasta kevadel pidi Aleksei Šljahtin Eestist lahkuma.
Samuti teenis Mustvees Püha Nikolaus Imetegija nimelise kiriku koguduse juhatajana monkpreester Ilija (Mihhail Sorokatõi), kellel tuli samal põhjusel Eestist lahkuda.
