Teisipäeval toimus Eesti riigivõlakirjade oksjon, mille käigus kaasati 250 miljonit eurot, teatab BNS.
Investoritelt kaastati 70 miljonit eurot kuue kuu ja 180 miljonit eurot 12 kuu pikkuste võlakirjadega. Kuuekuuliste võlakirjade keskmiseks tootluseks kujunes 2,078 protsenti ja 12 kuulistel paberitel 2,111 protsenti.
SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul on ajalooliselt Eesti riigile antud lühiajaliste võlakirjade ehk T-billide väljastamisel laenu sisuliselt euriboriga võrdsel tasemel. “Seetõttu on võlakirjade oksjoni tulemused ajas olnud väga varieeruvad. Olukorras, kus raha hind Euroopas oli negatiivne, sai ka Eesti miinus intresside tasemelt laenu. Näiteks 2022. aasta kevadel kujunes 6 kuu võlakirja tootluseks -0,44 protsenti. Kuna vaid kuu aega enne oksjonit hakkas sõda Ukrainas, saadi euribori tasemest ligi 0,1 baaspunkti kõrgemalt laenu,” selgitas Laur.
Hirm, et sõda Eestisse jõuaks, on aga Lauri sõnul kolme ja poole aasta taguse ajaga võrreldes langenud. “Selle aasta kevadel saadi kuueks kuuks laenu keskmiselt 2,27 protsendi tasemelt, kui kuue kuu euribor oli sel hetkel aga 2,34 protsenti. Täna kaasati kuueks kuuks raha 2,078 protsendi tasemelt, kui kuue kuu euribor on 2,11 protsendi tasemel,” rääkis Laur.
Tema sõnul on baasintresside languse ajal langenud ka raha hind Euroopas, mis on võimaldanud ka Eesti riigil saada viimase nelja oksjoni käigus iga kord soodsamalt laenu, kui kuus kuud enne seda.
“Hetkel on aga turuosalised sisse hinnastanud, et Euroopa Keskpank on intresside langetamise lõpetanud. Samuti on üle kahe aasta taaskord kuue kuu euribor madalam kui 12 kuu oma, mis viitab intressikurvi pöördumisele. Seega tuleb tõdeda, et kui viimased kaks aastat on iga oksjoni käigus soodsamalt laenu saadud kui varasemal, siis see trend võib olla pöördunud,” lisas Laur.
