Eesti Pank annab 21. novembril välja hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Lilli Suburgile, ühele esimestest, kes Eestis naiste õiguste eest avalikult kõneles ja tegutses, kirjutab BNS.
Teda kujutav hõbemünt on esimene münt Eesti Panga uues meenemüntide sarjas, mis on pühendatud silmapaistvatele Eesti naistele, kellel on olnud suur mõju Eesti ühiskonna arengule.
Meenemündid tulevad müügile 21. novembril kell 9 Omniva e-poes. Eesti Panga muuseumipoest saab münte osta alates 21. novembrist poe lahtiolekuaegadel. Mündiesitluse raames saab meenemünte osta 21. novembril kell 12.15–14 ka Pärnu Koidula Gümnaasiumi fuajees. Alates kella 12.30 saab mündisertifikaadile mündikujunduse autorite autogrammi paluda.
Aastatel 1841-1923 elanud Lilli Suburg oli kirjanik, ajakirjanik, koolijuhataja ja pedagoog ning üks esimesi Eesti naisõiguslasi. Suburg, kelle ideed ja püüdlused olid oma aja kohta väga eesrindlikud, oli Eesti esimese naistele mõeldud ajakirja Linda asutaja ja peatoimetaja. Ajakirjas arutati naiste ebavõrdse ühiskondliku olukorra üle ja otsiti võimalusi, kuidas seda parandada, õhutati naisi haridust omandama, püüti avardada nende maailmapilti ning pakuti julgustust ja eeskuju. Suburgi asutatud tütarlaste erakoolis rakendati uuenduslikke õppemetoodikaid, et äratada õpilastes huvi ja uudishimu.
Mündil on Lilli Suburgi portree, nimi ja eluaastad 1841–1923 ning mündi nimiväärtus, mis on 15 eurot. Mündi esikülge kaunistavad Eesti suur riigivapp, tekst „Eesti Vabariik“ ning aastaarv 2025.
Hõbemündi kujunduse autorid on Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Tiiu Pirsko ja Mati Veermets on Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala lõpetanud kunstnikud, kes tegutsevad tandemina oma disainibüroos. Nad on mitu korda esindanud Eestit rahvusvahelistel graafikatriennaalidel ning saavutanud häid tulemusi Eesti Panga varasematel mündikonkurssidel. Näiteks on nende kujundatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kuldmünt. Kunstnikele ei ole võõras ka mere- ja meresõitjate temaatika: 2020. aastal valmis nende kavandi järgi Antarktika avastamise 200. aastapäevale pühendatud 2-eurone käibemünt ning 2022. aastal admiral Johan Pitka 150. sünniaastapäevale pühendatud meenemünt.
Münt vermiti Leedu rahapajas.
Lilli Suburgi pärandist lähtuvalt arutatakse 150 aastat hiljem, milliste väljakutsetega praegu silmitsi seistakse. Toona oli naistel raskem haridust omandada kui meestel – hariduslik lõhe oli meeste kasuks ning vaid vähesed naised leidsid võimalusi kõrghariduse omandamiseks. Tänapäeval on hariduslik lõhe pöördunud vastupidiseks: Eestis on ligikaudu kaks kolmandikku kõrghariduse omandanutest naised ja ainult üks kolmandik mehed.
Küsimusele, mis seda põhjustab ning milliseid tagajärgi see ühiskonna arengule kaasa toob, otsivad aruteluringis vastuseid Eesti Panga ökonomist Tairi Rõõm, haridusministeeriumi kaasava hariduse nõunik Sandra Fomotškin, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Erik Väljaäär ning Aigar Vaigu, kes on füüsik ja teaduse populariseerija. Arutelu juhib Anu Välba.
Münt on pakendatud triibuvineerist mündikarpi, mis on sündinud Eesti Panga ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) koostööprogrammi LAETUS raames. Mündikarbi idee autor on EKA tudeng ja disainer Erkki Pung. Mündikarbi näol on tegemist ainulaadse tootega, mida turul ei eksisteerinud ning see valmistati eritellimusel Suburgi mündi jaoks.
Antud mündikarbi puhul on tegu katseprojektiga, millega keskpank otsib kestlikku ja ajakohas lahendust meenemüntide pakendamiseks. Taaskasutatud vineerist loodud triibuvineer annab igale karbile kordumatu mustri ning ühendab looduslähedase esteetika vastupidavuse ja ajatu vormiga. Mündikarbi katseprojektis saadud klientide tagasisidet võtame arvesse uute müntide pakendamisel ning püüame saadud kogemusi rakendada juba 2026. aastal emiteeritavate müntide puhul.
Lilli Suburgile pühendatud münt on meenemünt. Meenemündid on enamasti valmistatud väärismetallist ja jäädvustavad Eesti riigi jaoks tähtsaid sündmusi või isikuid. Meenemündid kehtivad maksevahendina üksnes selles riigis, kus need on käibele lastud. Need mündid ei ole mõeldud ringluse jaoks, vaid pigem kogumiseks ja kinkimiseks. Tavaliselt on meenemündi hind mündi nimiväärtusest kõrgem.
