Vastavalt värskelt avaldatud andmetele kasvasid hinnad aastases võrdluses jaanuaris 3,7 protsenti, mida Bigbanki peaökonomist Raul Eamets nimetab väga suureks hinnatõusuks, kirjutab BNS.
“Peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine, seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu. Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid,” ütles Eamets.
“EL-i liikmesriikide seas on meiega samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal on madalam ja jäi alla kolme protsendi. EL-i keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7 protsenti, mis oli madalam kui oodati. Tegelikult on päris huvitav jälgida, kuidas ühest majandusindikaatorist on saanud meediastaar, millest räägitakse terve nädal pea iga päev,” ütles Eamets.
Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus, on Eametsa sõnul kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel. See tähendab, et enam ei pea Statistikaameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutama, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad.
“Miks see on oluline? Oluline on see sellpärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama,” ütles Eamets.
Teine oluline muutus, mis hindade mõõtmisel tehti, on Eametsa sõnul elektrihindade täpsem arvestamine. Kui varem võeti arvesse ainult börsihind, siis nüüd peaks elektrihinna arvestus arvestama ka fikseeritud hinnaga hinnapakette. “Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40 protsenti ehk väga suure osa,” ütles Eamets.
“Selle aasta lõpuks peaks meie hinnastatistika veelgi paremaks muutuma, sest selleks ajaks saab läbi ka leibkondade uuring, kus täpsustakse üle kui palju tegelikult inimesed erinevatele asjadele raha kulutavad. Suures plaanis me seda muidugi teame. Mida ma aga täpselt ei tea, on välismaal veebikaubamajadesse jäetud raha osakaal meie pere eelarves. See või olla palju suurem kui me oskame arvata. Olen isegi ostnud vannitoa peegli kümme korda odavamalt kui analoogne peegel Eestis maksis. Otse loomulikult oli ka Eestis müüdud peegel Hiinas toodetud,” lisas Eamets.
