USA presidendi Donald Trumpi suhtumine Venemaa ja Ukraina läbirääkimistesse Genfis ning tema viimased teravad avaldused Kiievi aadressil viitavad sellele, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi võib peagi seista silmitsi ühe oma kõige keerulisema valikuga. Sellest teatab UNIAN.
Nagu Bloomberg kirjutab, pidi Venemaa otseinvesteeringute fondi juht Kirill Dmitrijev Genfi läbirääkimistel kohtuma eraldi Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga.
„Dmitrijevi ülesanne seisneb laias laastus selles, et määrata hind, mida administratsioon on valmis maksma Kiievi kapituleerumisele sundimise eest,“ märgib vaatleja.
Seejuures sõnastas Vladimir Putin varem oma nõudmised nii ilmselgelt sõja taasalustamist võimaldavatena, et Trump ei oleks saanud neid vastu võtta, ilma et näiks Venemaa marionetina. Kuid nüüd on tekkinud uus faktor – aeg, kuna lähenevad USA vahevalimised.
Tulemusena võib Zelenskõi peagi seista silmitsi selle raske valikuga, mida ta ennustas juba novembris, kui USA esitas talle esimest korda Venemaa nõudmised 28-punktilise plaani kujul. Valik seisnes selles, kas nõustuda tehinguga või minna vastu väga raskele talvele, ja Zelenskõi valis teise, mille tõttu Ukraina on sellest ajast saadik kannatanud, kirjutab Champion:
„Nüüd tähendab Trumpi hoiatustes sisalduv oht veel halvemat tulemust: kas nõustuda pakutud tingimustega või jätkata võitlust ilma Ameerika õhutõrjerakettideta, luureandmete vahetuseta ja sidevõrkudeta, mis võimaldavad tõhusat kaitset Venemaa endiselt hirmuäratava sõjamasina vastu.“
Analüütiku hinnangul näivad ukrainlased olevat valmis leppima okupeeritud alade loovutamisega, kui saavad vastutasuks rahu- ja julgeolekugarantiid, sest seljataga on neli aastat kurnavat sõda. Samas on ebaselge, kas nad nõustuvad Moskva seatud tingimustega, kui Trump peaks tegema Ukrainale ettepaneku korraldada mais referendum ja valimised, et juba juunis saaks jõustuda vaherahu. Venemaa nõuab endiselt, et Kiiev nõustuks oma relvajõudude piiramisega ja loovutaks linnad, mis moodustavad Ukraina peamised kaitseliinid idas, ning et julgeolekugarantiid ei sisaldaks sätteid NATO liikmelisuse kohta.
„Ukraina olukorra kiire lahendamine on saavutatav vaid Putini sissetungi julgustamise ja Kiievi sundimise kaudu vastuvõetamatuga leppima, kuid rahu sellele ei järgne,“ võttis ta teema kokku.
