Panga Citadele tellimusel läbi viidud uuringu kohaselt tuleb 71%-l Eesti elanikest tuleval küttehooajal loobuda mõnedest kulutustest või neid vähendada, et kütte eest tasuda. Vaid 26% vastanutest eeldab, et saab arvetega hakkama ilma raskusteta, kirjutab BNS.
Nii kavatseb 39% küsitletutest hoida kokku vaba aja ja meelelahutuse arvelt, sealhulgas kultuuriürituste, suuremate ostude ja reisimise pealt. Veel 27%-l tuleb piirata kulutusi igapäevastele vajadustele, sealhulgas toidule ja ravimitele, ning 5% kardab, et ei suuda talviseid arveid üldse tasuda.
Citadele Balti riikide jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul tekitavad kõige suuremat ärevust olukorrad, kus küttekulud hakkavad mõjutama esmavajaduste rahuldamist.
„Kui inimene loobub kultuuriüritusest või suuremast ostust, on see ebamugav, kuid enamikul juhtudel saab sellega hakkama. Kui aga küttearvete tõttu tuleb kokku hoida toidu või ravimite pealt, on ilmselge, et rahaline turvapadi on praktiliselt kadunud. Sellises olukorras võib üks ettenägematu kulu väga kiiresti kogu pere olukorra keeruliseks teha,“ märkis Rebane.
Eestis on olukord keerulisem kui naabritel
Uuringu tulemuste järgi hindavad Eesti elanikud oma rahalist olukorda vähem optimistlikult kui lätlased ja leedulased. Nii leiab 32% Eestis küsitletutest, et nad ei suuda kütte eest tasuda või on sunnitud vähendama kulutusi peamistele igapäevavajadustele. Lätis oli see näitaja 27% ja Leedus 26%.
Sealjuures eeldab talviste arvetega ilma raskusteta hakkama saamist 26% Eesti, 28% Läti ja 35% Leedu vastanutest.
„Eesti elanike vastustest on näha, et eelolev küttehooaeg paneb juba praegu mõtlema, millest tuleb loobuda. Eelarve planeerimisel ei tasu lähtuda keskmisest kuust,“ rõhutas Rebane. „Kõige rohkem muret peaks tekitama kõige kallim talvekuu, milleks on enamasti jaanuar. Kui samal ajal tuleb maksta kütte ja elektri eest, osta talveriideid, kulutada tervisele, auto remondile ja võib-olla maksta rohkem laenu eest, võib pere eelarve tõsiselt kannatada.“
Ekspert soovitab omada reservi, mis on piisav mitme suure kommunaalarve tasumiseks. Kui selliseid sääste veel ei ole, tasub alustada kasvõi väikesest summast.
Varem on “MK-Estonia” juba kirjutanud sellest, millest küttekulud sõltuvad ja kuidas arveid vähendada: “Küte kallineb: miks mõne Eesti piirkonna elanikud maksavad sama soojuse eest täiesti erinevaid summasid”.
Kommunaalteenused jätkavad kallinemist
Statistikaameti septembrikuu andmetel kasvasid eluasemega seotud kulud aastaga 7,4%. Elekter kallines 6,1%, võrgugaas 44,5% ja küttepuud 10,6%.
Elektri hinda talvel mõjutavad ilm, gaasihinnad, taastuvenergia tootmismahud ja ühenduste seisukord Põhjamaade energiaturuga.
Mitmete Euroopa meteoroloogiliste prognooside kohaselt võib tulev talv osutuda tavapärasest pehmemaks. Kuid isegi üks-kaks külma nädalat võivad märgatavalt suurendada eluaseme küttekulusid.
Täiendavat koormust pere eelarvele tekitavad eluasemelaenude ja liisingute maksed. Oktoobri alguses oli kuue kuu Euribor umbes 3%. Seetõttu võivad laenuvõtjad, kellel lähikuudel intressimäära üle vaadatakse, põrkuda üheaegselt kommunaalmaksete ja laenu teenindamise kulude tõusuga.
„Olukord muutub kõige keerulisemaks siis, kui samal ajal kasvavad mitmed kohustuslikud kuluartiklid. Üksnes küttearve võib olla jõukohane. Kuid kui samal ajal suureneb laenumakse ja igapäevased kulud jäävad kõrgeks, võib see rahakotile juba tõsiselt pihta lüüa,“ selgitas Rebane.
Citadele tellimusel viis uuringu läbi uuringufirma Norstat. Selles osales 1000 inimest igast Balti riigist.
