Kätte on jõudnud aasta viimane kuu ja praegu, enne kui pühade-eelsed toimetused teid endaga haaravad, on viimane aeg mõelda oma tervisele. Igal aastal korraldab Tervisekassa tasuta sõeluuringuid teatud vanuses inimestele. Kes kuulub riskirühma ja milliseid terviseuuringuid on võimalik teha veel enne 31. detsembrit, uuris MK-Estonia.
Paljud Eesti elanikud kurdavad, et eriarsti juurde on raske pääseda ja vastuvõtuaegu ei jagu. Eriti teravaks muutub probleem siis, kui hakkavad ilmnema tõsistele haigustele viitavad sümptomid, kuid registratuurist öeldakse, et vastuvõtule saab registreeruda alles poole aasta pärast.
Spetsialistid märgivad, et varajases staadiumis avastatud haigust on palju lihtsam ja kiirem ravida. Riik pakub võimalusi oma tervist tasuta kontrollida ja analüüsida, et tuvastada võimalikke rasketele haigustele viitavaid sümptomeid. Kui kuulute riskirühma, on äärmiselt oluline käia sõeluuringul. Isegi siis, kui kaebused ja sümptomid puuduvad!
Kellele ja millised uuringud on ette nähtud ning kus neid teha saab?
Rinnavähi sõeluuring
Kahjuks on see naistel Eestis ja kogu maailmas kõige sagedasem vähivorm. Igal aastal diagnoositakse Eestis umbes 800 esmast rinnavähi juhtumit ning aastatega on patsientide arv, kellel see haigus avastatakse, pidevalt kasvanud.
Keda sõeluuringule kutsutakse?
Personaalsed kutsed saadab sihtrühma kuuluvatele naistele vähi sõeluuringute register, mida haldab Tervise Arengu Instituut.
Kutsed saadetakse tava- või e-postiga, meeldetuletused SMS-iga.
Sõeluuringule minekuks ei pea kutset kaasas olema – oluline on vaid see, et kuulute sel aastal sõeluuringu sihtrühma.
Oma kutse-saatekirja leiate ka Terviseportaalist (Vastuvõtud ja saatekirjad). Saatekiri sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.
NB! Naistele, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähk, kutset ei saadeta.
Kuidas toimub uuring?
Vähieelsete seisundite ja rinnavähi varaseks avastamiseks kasutatakse radioloogilist uuringut (mammograafiat).
Uuringule registreerimisel kontrollib raviasutus ka teie sünniaastat. Registreeruda saab Terviseportaali (www.terviseportaal.ee) kaudu või helistades uuringuid teostavate asutuste registratuuri (vt “Kuhu minna?”).
Uuringule minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Uuringu teostamiseks tuleb ülakeha lahti riietada. Osaleja juhatatakse aparaadi juurde, kus uuringut läbi viiv tervishoiutöötaja asetab rinnad kordamööda kahe lameda plaadi vahele ja teeb rinnanäärmest kaks erisuunalist ülesvõtet.
Uuring võib veidi ebamugav tunduda, kuid ei tohiks olla valus. Väikese kiirgusdoosiga mammograafia on tervisele ohutu.
Uuringupäeval tuleks hoiduda puudri, deodorandi ja kehakreemi kasutamisest. Nende kasutamine võib mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.
Naised, kel käib veel menstruatsioon, peaksid sõeluuringule tulema tsükli 5.–15. päeval, sest siis on rinnad vähem hellad ja tundlikud.
Uuringu läbiviimiseks kulub umbes 20 minutit ning vastus saabub kahe nädala jooksul.
Uuringu tulemusega saab tutvuda terviseportaalis Terviseportaalis (Vastuvõtud ja saatekirjad): www.terviseportaal.ee.
Kui leitakse, et on vajadus täiendavateks uuringuteks, siis võetakse naisega ühendust ja antakse sellest teada.
* * * * * * * * * *
Kuhu minna?
Tervishoiuasutused üle Eesti, kus saab osaleda rinnavähi sõeluuringul:
Tallinn
• Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu mnt 104, tel. 666 1900, 606 7684 (8:00–17:00)
• Mammograaf Kesklinna kliinik, Estonia pst 1/3, tel. 627 4222 (9:00–17:00)
• Mammograaf Kotka kliinik, Kotka 12, tel. 627 4470 (9:00–17:00)
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste tee 19, tel. 6171049, 5300 6334 (8:00–16:00)
• Tallinna Eriarstikeskus, Linnamäe tee 3, 5.korrus, tel +372 608 2218 (E–R 8:30–19:00, L 9:00–15:00)
Teised linnad
• Läänemaa Haigla, Haapsalu, Vaba 6, tel. 472 5800 (8:00–16:00)
• Narva Haigla, Narva, Haigla 5, tel. 357 2737 (8:00–16:00)
• Pärnu Haigla, Pärnu, Ristiku 1, tel. 447 3561 (8:00–16:00)
• Ida-Viru Keskhaigla, Kohtla-Järve, Ilmajaama tn 14, tel.331 1711 (8:00–16:00)
• Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, Kvartali keskus, Riia 2, tel. 731 9411 (8:00–16:00)
• Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, L. Puusepa 8, tel. 731 9411 (8:00–16:00)
* * * * * * * * * *
Teadmiseks
Rinnavähi riski suurendavad tegurid on:
• geneetiline eelsoodumus,
• ülekaal,
• alkoholi tarbimine,
• vähene füüsiline aktiivsus,
• väiksem sünnituste arv,
• kõrgem vanus esimese lapse sünnitamisel,
• lühike rinnaga toitmise periood,
• hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja hormoonasendusravi kasutamine.
* * * * * * * * * *
Kes on sel aastal oodatud tasuta uuringule?
2025. aastal kutsutakse tasuta rinnavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975.
Kontrollige, millal teid rinnavähi sõeluuringule kutsutakse: www.soeluuring.ee
Emakakaelavähi sõeluuring
Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV – Human Papilloma Virus), mis levib naha ja limaskestade kokkupuutel, sealhulgas sugulisel teel.
Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk.
Rakumuutused tekivad pikema aja jooksul. Protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need võivad olla ravitavad nii, et vähki ei tekigi.
NB! Naistele, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaela- või emakavähk, emakakaelavähi sõeluuringu kutset ei saadeta.
Kuidas toimub uuring?
Kõrge riskiga viirustüvede olemasolu kontrollitakse papilloomiviiruse testiga.
Regulaarne inimese papilloomiviiruse ehk HPV testi tegemine on oluline, sest viirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul tekkida muutused. Nendest muutustest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid, mis tavaliselt ei tekita muutusi naise enesetundes.
HPV testi saab teha tervishoiuasutuses või tellida kodutestimise proovivõtukomplekti.
Kodus tehtud HPV test ja tervishoiuasutuses tervishoiutöötaja võetud HPV proov on ühtemoodi täpsed ja usaldusväärsed.
Kodus võetud proovi saatmine laborisse postiga on tasuta.
Ohtlike viirustüvede puudumisel naisele uuringutulemuste teavitust eraldi ei saadeta.
Kui testi tulemus on „negatiivne“, oodatakse inimest uuesti sõeluuringule viie aasta pärast. Terviseseisundi muutumisel tuleb kindlasti pöörduda tervishoiuasutusse.
Kui testi tulemus on „positiivne“, on tarvis teha täiendavaid uuringuid. Viiruse olemasolu ei tähenda vähi- ega vähieelsete muutuste diagnoosi!
Kes on sel aastal oodatud tasuta emakakaelavähi sõeluuringule?
2025. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990, 1995.
Kontrollige, millal teid emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse: www.soeluuring.ee
Kasulikud lingid
Kontaktid, kus saab teha emakakaelavähi sõeluuringut: https://tervisekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/tervisekassa-lepingupartnerid/haiguste-ennetus
Koduse testi tellimine emakakaelavähi analüüsi tegemiseks kodus: https://patsient.kliinikum.ee/hpv/
Soolevähi sõeluuring
Soolevähk on üks sagedasemaid haigusi maailmas, mis ohustab peaaegu võrdselt nii naisi kui ka mehi. Eestis haigestub igal aastal jämesoolevähki 1000 inimest. Soolevähk on limaskesta kasvajast alguse saanud pahaloomuline kasvaja.
Suremuse poolest kuulub see kolme kõige kõrgema suremusega vähitüübi hulka. Kahjuks kasvab ka Eestis aasta-aastalt soolevähki haigestumise sagedus.
Soolevähki on raske õigeaegselt avastada, sest inimesed pöörduvad arsti poole liiga hilja – siis, kui neil on juba tekkinud kaebused või sümptomid. Ligikaudu 30% juhtudest on kasvaja diagnoosimise hetkeks juba levinud teistesse organitesse ja patsienti on raske ravida. Seetõttu on väga oluline varajane diagnostika ja õigeaegselt alustatud ravi.
Haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast.
Sõeluuring aitab haigust varakult tuvastada ja suurendab tervenemise võimalust. Lisaks otsitakse soolevähi sõeluuringul vähieelseid seisundeid, mistõttu on sõeluuringu abil võimalik vähki ennetada.
NB! Mehi ja naisi, kellel on elu jooksul diagnoositud soolevähk, ei kutsuta soolevähi sõeluuringule. Samuti ei kutsuta sõeluuringule viimase 10 aasta jooksul sõelkoloskoopilisel uuringul käinud inimesi.
Kuidas toimub uuring?
Sõeluuringus osalemiseks tuleb pöörduda enda perearstikeskusesse ja registreeruda pereõe vastuvõtule.
Vähieelsete seisundite ja soolevähi varaseks avastamiseks kasutatakse esmase testina peitveretesti.
Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt, millega saab proovi võtta kodus. Uuringu vastuse saab teada 10 jooksul.
Kui testi tulemus on „negatiivne“, oodatakse inimest uuesti sõeluuringule kahe aasta pärast. Terviseseisundi muutumisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole.
Kui testi tulemus on „positiivne“, saadetakse inimene lisauuringutele. Positiivne analüüsitulemus ei tähenda veel soolevähki!
Kes on sel aastal oodatud tasuta jämesoolevähi sõeluuringule?
2025. aastal kutsutakse tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967.
Kontrollige, millal teid jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse: www.soeluuring.ee
