Ekspertide sõnul võib hooldamata elektriboileris liiga madala veetemperatuuri korral tekkida legionelloosi põhjustav bakter, millest vabanemine vajab reeglina haiglaravi, vahendab BNS turvafirma G4S teadet.
Legionelloos algab sageli gripilaadsete sümptomite – palaviku, külmavärinate, lihasvalu, peavalu, kuiva köha ja üldise nõrkusega. Haiguse süvenedes võib areneda kopsupõletik, millega kaasnevad hingamisraskused, rindkerevalu ja kõrge palavik. Mõnel juhul esinevad ka seedetrakti vaevused ja teadvushäired. Legionelloos areneb välja mõne päeva jooksul pärast nakatumist ning vajab enamasti haiglaravi. Ravita jätmisel võivad tekkida tõsised tüsistused, näiteks hingamispuudulikkus. Kiire diagnoosi ja antibiootikumravi korral on paranemisprognoos üldjuhul hea. Enamik patsiente paraneb täielikult, kuid taastumine võib võtta aega ning riskirühmadesse kuuluvate inimeste jaoks võib haigus olla eluohtlik.
Et ebameeldivustest pääseda, soovitab Cerbos OÜ kütteseadmete projektijuht Raivo Kütt veesoojendit regulaarselt hooldada, mis pikendab seadme eluiga 10–20 aastani ning ennetab probleeme. Boileri probleemidele võivad viidata ebameeldiv lõhn kraanivees, katlakivi kogunemine, madal veesurve ning ülekuumenemine. Küti sõnul tähendab ebameeldiv lõhn sageli seda, et vett eriti ei kasutata ja veetemperatuur on liiga madal. Sellises kõlbmatuks muutunud vees võibki tekkida legionelloosi põhjustav bakter.
Üks sagedasemaist probleemidest on boileritel aga ka näiteks veeleke, mis võib alguses jääda märkamatuks, kuid pikema aja jooksul põhjustada niiskuskahjustusi põrandatele, seintele ja elektrisüsteemidele.
G4S-i erakliendiüksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul on elektriseadmed üks peamisi eluhoonete tulekahjude põhjuseid. Boileri puhul lisandub tema sõnul ka veekahjustuste risk, mistõttu peaks boileriga kodudes olema lisaks suitsuandurile ka veelekkeandur.
Veesoojendi keskne osa on kuuma vee paak. Elektrilistes veesoojendites paiknevad kütteelemendid paagi üla- ja alaosas ning vee temperatuuri reguleerib termostaat. Olulist rolli mängib ka anoodvarras, mis aeglustab paagi korrosiooni ja pikendab seadme eluiga. Turvalisuse tagamiseks on veesoojenditel temperatuuri- ja rõhukaitseventiil, mis vabastab paagi ülerõhust.
Eksperdid soovitavad veesoojendit regulaarselt kontrollida. Igakuiselt on soovitatav teha visuaalne ülevaatus, pöörates tähelepanu võimalikele leketele, ebatavalistele helidele, rõhukaitseventiili tööle ning kuuma vee temperatuurile, mis peaks jääma umbes 49 kraadi kanti. Kord aastas tuleks läbi viia põhjalikum hooldus: loputada paak, kontrollida anoodvarrast, termostaati ja elektriühendusi ning testida lõpuks kogu seadet. Enne hooldust tuleb veesoojendi välja lülitada ja elektriühendus katkestada.
