Statistikaameti andmetel on madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, samas on hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud, kirjutab BNS.
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on seitsme protsendi võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6 protsendi juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Statististikamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel madala haridustasemega 18–26-aastaste noorte osatähtsust viimase kaheksa aasta jooksul. Madala haridustasemega noorena käsitles analüüs neid noori, kes ei ole omandanud keskharidust ega ole seda ka omandamas.
Analüüs võrdles, kuidas on muutunud madala haridustasemega noorte osatähtsus vaadeldud aastate jooksul ning uuris, millised on hariduslikud erinevused soo, rahvuse ja elukoha järgi.
Statistikaameti analüütiku ja analüüsi autori Henry Lassi sõnul näitavad viimase kaheksa aasta andmed, et madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud seitsme protsendi võrra. Kõige kõrgem oli madala haridustasemega noorte absoluutarv ja osakaal 2018. aastal, kui neid oli kokku ligikaudu 21 000 ehk 16,8 protsenti kõikidest noortest. 2025. aastaks oli madala haridustasemega noorte arv langenud 19 500-ni ehk 15,6 protsenti kõikidest noortest.
„Ehkki langus on väike, viitab madala haridustasemega noorte osakaalu vähenemine, et üha enam noori omandab keskhariduse,“ rääkis Lass.
Ta lisas, et keskhariduseta noorte osakaal oli kõige väiksem 2022. ja 2023. aastal. „Viimasel neljal aastal on madala haridustasemega noorte osa püsinud aga üsna samal tasemel,“ kommenteeris Lass.
Kui analüüsida madala haridustasemega noorte osakaalu naiste ja meeste seas, kinnitavad andmed Lassi sõnul hariduslikku lõhet. Madala haridustasemega meeste osakaal on kõrgem kui naiste oma: 2018. aastal oli madala haridustasemega 18–26-aastaste meeste osakaal 21,4 protsenti, naiste oma 12 protsenti. „Samas torkab silma, et kui keskhariduseta meeste osakaal vaadeldud perioodi jooksul vähenes, siis naiste hulgas on osakaal püsinud pigem muutumatuna,“ rääkis Lass. „Kuigi ka 2025. aastal on madala haridustasemega noorte meeste osakaal naistest suurem, on hariduslik lõhe võrdlusaastate jooksul veidi vähenenud,“ tõi Lass esile.
Rahvuste järgi vaadates paistab Lassi sõnul silma, et eestlaste hulgas on madala haridustasemega noorte osatähtsus kahanenud ning muust rahvusest noorte puhul on nende noorte osa kasvanud. Näiteks 2023. aastal oli neid noori eestlaste hulgas 15,7 protsenti ning 2025. aastal 14,8 protsenti.
„Muust rahvusest noorte puhul on kõige teravamat madala haridustasemega noorte osakaalu kasvu märgata ukrainlaste hulgas – 2023. aastal oli neid ligikaudu 10 protsenti ja 2025. aastaks juba 17,8 protsenti,“ tõdes Lass. „Ukraina noorte hulgas on madala haridustasemega noorte osatähtsus hüppeliselt tõusnud seoses mahuka sisserändega viimastel aastatel. Kui 2018. aastal elas Eestis 1076 ukraina noort vanuses 18–26, siis 2025. aastaks oli ukraina noori juba ligi seitse korda rohkem ehk 7410,“ selgitas analüütik.
Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud kõrgem kui kõigi noorte peale kokku ning on tõusuteel. 2025. aastal on kõigist 18–26-aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2 protsenti, noorte keskmine on 15,6 protsenti. „Kõigist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma üldisest oluliselt väiksem osakaal madala haridustasemega noori, kuid ka nende seas on keskhariduseta noorte osa viimase paari aastaga hoogsalt tõusnud – 2018. aastal 5,3 protsenti, 2023. aastal 7,4 protsenti ning 2025. aastal 10,2 protsenti,“ kirjeldas Lass.
Analüüs vaatles madala haridustasemega noorte jaotumist ka maakondades, asustuspiirkondade kaupa ja kohalikes omavalitsustes. Kõigi vaadeldud aastate jooksul on kõige suurem osakaal madala haridustasemega noori maalistest piirkondadest. Näiteks 2018. aastal oli maapiirkondades madala haridustasemega noorte osakaal 22,1 protsenti ning linnades 15 protsenti.
„Maalises piirkonnas on vaadeldud perioodi jooksul märgata ka suuremat muutust ning keskhariduseta noorte osakaal on seal jõudsamalt langenud, jõudes 2025. aastaks 18,9 protsendini. Linnades on muutus olnud väiksem,“ märkis Lass.
Ta selgitas, et maalistes piirkondades oli madala haridustasemega noorte osakaal kõrgem ja nii jäi ka rohkem ruumi osatähtsuse languseks. Samuti on maal elavate noorte arv viimase kaheksa aasta jooksul ligikaudu 3000 võrra vähenenud.
Lisaks tõi Lass välja, et väikelinnalistes ja maalistes piirkondades on madala haridustasemega noorte osakaal olnud ühtlases languses, linnalistes piirkondades on viimasel kolmel aastal märgata aga mõningast tõusu. „Tõenäoliselt on keskhariduseta noorte osakaal linnalistes piirkondades pööranud viimastel aastatel tõusutrendi just sisserändajate, sealhulgas ukrainlaste elukohtade mõjul,“ pakkus Lass välja võimaliku selgituse.
„Huvitav on ka, et kui kuni 2022. aastani oli suhteliselt kõige vähem madala haridusega noori linnalistes piirkondades, siis alates 2022. aastast on neid kõige vähem hoopis väikelinnalistes piirkondades, kus on suur asustustihedus ja mis peamiselt ümbritsevad suuremaid linnu,“ kommenteeris analüütik. “Tõenäoliselt lähevad kõrgema haridusega noored elama suurte linnade lähedal asuvatesse väikelinnalistesse piirkondadesse nagu näiteks Harku ja Kiili Harju maakonnas,” kommenteeris analüütik võimalikku tegurit.
Maakondade vaates on madala haridustasemega noorte osatähtsus suurim Järva maakonnas 23,6 protsendiga, Valgamaal 23,3 protsendiga, Lääne maakonnas 21,6 protsendiga, Lääne-Virumaal 21,46 protsendiga ning Jõgeva maakonnas 20 protsendiga. Nendes maakondades omakorda asub palju maalisi piirkondi, kus hariduse kättesaadavus on üldjuhul halvem kui linnades. Kõigis ülejäänud maakondades on viimase kaheksa aasta keskmine madala haridustasemega noorte arv maakonnas jäänud alla 20 protsendi. Keskmiselt kõige vähem madala haridustasemega noori on vaadeldud perioodi jooksul olnud Hiiumaal 12,54 protsendiga, Harjumaal 12,96 protsendiga ning Tartu maakonnas 14,43 protsendiga.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Kairi Kaldoja sõnul on hariduse omandamine oluline nii noore isikliku arengu kui ka ühiskonna heaolu seisukohalt – haritud inimeste karjäärivõimalused on laiemad, nad osalevad aktiivsemalt ühiskonnaelus, tulevad majanduslikult paremini toime ja nende tervisenäitajad on paremad. “Haridustee varajane katkestamine või selle mittejätkamine võib noore inimese tulevikuvõimalusi oluliselt piirata,“ tõdes Kaldoja.
Kaldoja ütles, et viimaste aastate haridusreformid on seatud eesmärgiga, et madala haridustasemega noorte hulk väheneks kiiremini ning lõhed erineva taustaga noorte vahel ei süveneks. Sealhulgas suurendab Kaldoja sõnul noorte valikuvõimalusi kutseõppe erialade laiendamine.
“Analüüsist nähtub, et eesti keele mitteoskamine on muukeelsete siin elavate noorte jaoks suur probleem, sest kitsendab nende õppimisvõimalusi. Eesmärk on, et kõigil Eestis elavatel noortel oleksid võrdsed võimalused nii õppimiseks kui ka tööturul läbi keeleõppe koolis,” rääkis Kaldoja.
“Kõige olulisem on siiski, et iga laps ja noor saaks märgatud ja toetatud vastavalt tema individuaalsetele vajadustele ja võimetele. Selleks on vaja tagada kõigile kättesaadav ja kvaliteetne põhiharidus, aga ka noorsootöö ja huviharidus ning toimiv koostöö eri valdkondade vahel,” võttis Kaldoja kokku.
