Olen tavaline Tallinna elanik, töötan taksojuhina ja auto ei ole minu jaoks luksus, vaid elatusvahend, kirjutab toimetusele Andrei K. Tallinnast.
Hiljuti lugesin, et mobilisatsiooni korral võib Eesti Kaitsevägi sundkasutusele võtta üle kahe tuhande tsiviilsõiduki.
Ausalt öeldes olen väga mures: minu auto on minu nimele registreeritud, see on heas tehnilises seisukorras ja ma kardan, et see võidakse mobiliseerida.
Öelge palun, kuidas teha kindlaks, kas minu auto satub sellesse nimekirja? Kas on mingeid kriteeriume? Kes selliseid otsuseid vastu võtab ja kas sundkasutusele võtmisest saab keelduda või seda vaidlustada?
Ning üleüldse – kui reaalne on selline olukord rahuajal?
Toimetuselt:
„Füüsilised isikud ei pea muretsema, kuna mobilisatsiooni korral kuuluvad sundkoormise alla vaid juriidilistele isikutele kuuluvad transpordivahendid,“ vastatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest (RKIK). „Juriidiliste isikute tsiviilvara nimekirjad, mida võidakse mobilisatsiooni perioodil kasutada, koostatakse lähtuvalt Kaitseväe ülesannetest, koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Kaitseministeeriumiga.“
Ametkonnas selgitatakse, et mobilisatsioonikohustuste jaotamise koondplaani kinnitab kaitseminister. Sellistesse nimekirjadesse kantavad autod peavad olema töökorras ja ohutud kasutamiseks.
Sundkoormisele ei kuulu näiteks transpordivahendid, mis on vajalikud juriidilise isiku põhitegevuse täitmiseks või elutähtsate teenuste osutamiseks.
RKIK saadab ettevõttele, kelle bilansis või kasutuses transpordivahend on, teate ja esialgse otsuse, milles on märgitud, et antud autot võib Kaitseväel vaja minna.
„See on haldusakt, mis saadetakse omanikule kirjalikult ja mida saab vaidlustada vastavalt haldusmenetluse seadusele. Sundkasutusse võetud vara, sealhulgas autod, tagastatakse omanikule pärast kasutamist,“ selgitatakse RKIK-is.
