Jõulukaubad on poodides juba ammu koha sisse võtnud ja kaubandussektori jaoks on kätte jõudnud aasta kõige pingelisem periood. Paraku valmistuvad aktiivseks tegutsemiseks samal ajal ka petturid, kes soovivad ostuentusiasmi enda huvides ära kasutada. Kuidas nende lõksu mitte langeda?
Eestimaalased armastavad igasuguseid allahindluskampaaniaid ning detsembri algusest peale järgneb üks jõulueelne soodusmüük teisele.
„Viimaste aastate kogemus näitab, et petturid kohanevad kiiresti ja planeerivad oma tegevusi vastavalt hetkeolukorrale Eestis. Näiteks Transpordiameti või Päästeameti nimel käivitati petuskeemid just nendel perioodidel, kui algasid enammakstud tulumaksu tagastused või toimusid suitsuandurite kontrollid,“ selgitab LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. „Nii nagu varemgi, võib ka selle aasta lõpus oodata ostlemisega seotud petuskeemide kasvu.“
Liiga head pakkumised
Spetsialist märgib, et inimesed kipuvad mõtlema: kui pakkumine on tõesti väärt, pole aega mõelda – muidu jõuab keegi teine ette.
„Paljud poekampaaniad on üles ehitatud põhimõttele „kogus on piiratud“ ja ka petturid kasutavad hirmu soodsast võimalusest ilma jääda oma huvides ära. Kuid kui pakkumine tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tõenäoliselt see nii ongi. Sageli on kogu tähelepanu suunatud hinnale ja tundele, et tegutseda tuleb kiiresti. Seetõttu jäävad ohumärgid märkamata ja inimene langebki ohvriks,“ selgitab Goroško.
Tema sõnul „teenivad“ petturid endiselt edukalt võltsitud veebilehtedega, mis pakuvad väidetavalt tuntud brändide kaupu uskumatult suurte allahindlustega. Sellised reklaamkuulutused peidavad end osavalt päris poodide kuulutuste sekka ja neid kohtab üha sagedamini sotsiaalmeedias.
„Oht sellistelt lehtedelt ostmisel ei piirdu vaid riskiga jääda ilma jõulukingist ja kulutatud rahast. Võltsitud veebilehti luuakse sageli eesmärgiga saada ligipääs ostja pangakaardile või muudele isikuandmetele ning halvimal juhul võite kaotada kogu raha,“ hoiatab Goroško.
Sotsiaalmeedias levib üha sagedamini kuulutusi soodusmüükidest või pakkumisi väidetavalt „töötaja soodustusega ostetud“ tuntud brändide kaupadele, kuid reaalsuses on tegemist petuskeemidega. Parimal juhul jääb ohver ilma oma rahast, halvimal juhul aga kaardi- ja isikuandmetest.
Üks kindel ohumärk on olukord, kui satute e-poodi, millest te pole kunagi varem kuulnud, kuid kus hinnad on kahtlaselt madalad. Sellistel puhkudel tasub kindlasti uurida teiste ostjate kogemusi, ja mitte ainult kodulehel endal olevaid arvustusi, vaid otsida infot ka internetist või sotsiaalmeedia teemagruppidest.
„Kui varem võis petulehe ära tunda vigase teksti järgi, siis nüüd see paljusid enam ettevaatlikuks ei tee. Paljud Ida-Euroopa ja meie lõunanaabrite e-poed kasutavad automaattõlkeid, millega inimesed on juba harjunud. Siiski ei tasu seda ohusignaali ignoreerida,“ märgib Goroško.
Lisaks on sagenenud juhtumid, kus luuakse päris veebilehtede koopiaid aadressi vaevumärgatava muutmisega, näiteks asendatakse täht W kahe V-ga.
Kui leht näeb välja imelik, seal on liiga palju ebamõistlikult odavaid tooteid või osa infot on puudu, siis ei tasu sellist e-poodi kindlasti kasutada ja veel vähem sisestada sinna oma kaardiandmeid.
Ta soovitab alati eelistada e-poode, mis kasutavad tuntud ja laialt levinud maksesüsteeme (näiteks Maksekeskus, Montonio või pankade makselahendused).
„Eriti tähelepanelik tasub olla veebilehtedel, kus palutakse maksmiseks sisestada kaardi number ja pöördel asuv kolmekohaline turvakood (CVV),“ soovitab Goroško.
Kuidas end kaitsta?
SMS-ide ja e-kirjade kaudu toimuvad pettused on endiselt laialt levinud. Selline sõnum võib lipsata läbi rämpspostifiltrite ja jääda isegi tähelepanelikul inimesel märkamata.
„Petusõnumite ja -kirjade saatmine nõuab kurjategijatelt minimaalset pingutust, edu tagatakse masspostituse arvelt. Kahjuks leidub tuhandete saajate seas alati keegi, kes just ootabki parasjagu pakki välismaalt või unustas hiljuti parkimiskella panna – ning klõpsab suurema tõenäosusega lingile sõnumis, milles räägitakse vajadusest kiiresti tasuda tollimaks, paki kättetoimetamise võimatusest aadressi puudumise tõttu või parkimistrahvi maksmisest,“ selgitab Goroško.
Tema sõnul on oluline meeles pidada, et kui tegemist on reaalse ettevõttega, dubleeritakse trahv või teade tõenäoliselt e-posti teel või ilmub see kliendi iseteenindusse.
„Seepärast on alati mõistlikum minna otse teenusepakkuja ametlikule kodulehele või võtta nendega ühendust kodulehel toodud telefonil, selle asemel et linkidele vajutada,“ soovitab Goroško.
Süütunne on petturile kasulik
Keegi ei taha langeda pettuse ohvriks, kuid kahjuks pole selle eest keegi kaitstud.
„Pettused on Eestis ja naaberriikides saavutanud epideemia mõõtmed ning olukord on tõesti murettekitav,“ ütleb Goroško. „See on ärritav, kui sulle helistatakse järjekordselt mõne autoriteetse organisatsiooni nimel ja püütakse raha välja petta. On kohutavalt valus kuulda, kui keegi teatab, et su lähedane on sattunud avariisse. Kurb on lugeda uuest rekordilisest summast, mis inimestelt on välja petetud. Ja muidugi on häbi ja kibe tunne, kui mõistad, et oled ise ettevaatamatusest mõnele lingile vajutanud või pahaaimamatult petturitele raha kandnud.“
Tema sõnul on tegemist täiesti inimlike tunnetega: „Vahel peame endale meelde tuletama, et kuriteos on alati süüdi kurjategija, mitte see, kes langes ohvriks. Pettuse ohvriks langemine ei tähenda, et oled rumal või naiivne – ohvrite seas on ka suurettevõtete juhte ja majandusharidusega inimesi. See tähendab vaid üht: inimese vastu pandi toime kuritegu ja selles pole ohvri jaoks midagi häbiväärset.“
Ta kutsub pettuse ohvreid üles aktiivselt tegutsema: pöörduma politseisse ja panka, teavitama teenusepakkujat, kui petturid kasutavad nende nime, ning rääkima juhtunust perele ja sõpradele.
„Mida kiiremini ja otsustavamalt tegutsete, seda suurem on võimalus raha tagasi saada. Jagades oma kogemust, aitate teistel sama lõksu sattumist vältida,“ rõhutab Goroško.
Meelespea
Kuidas oma raha internetis kaitsta?
• Veenduge, et olete õigel veebilehel
Enne veebikeskkonda sisenemist või pangaandmete sisestamist veenduge, et leht kuulub tõepoolest ametlikule asutusele või teenusepakkujale. Sellele viitavad korrektne veebiaadress, töötavad lingid ja reaalsete kasutajate tagasiside.
• Ärge edastage konfidentsiaalseid andmeid
Pangad ja teenusepakkujad ei küsi kunagi SMS-i, telefoni või e-posti teel pangakaardi numbrit, CVV-koodi, kasutajatunnuseid, paroole ega PIN-koode.
• Olge ettevaatlik Smart-ID ja Mobiil-ID PIN-koodidega
PIN1 kasutatakse süsteemi sisenemiseks, PIN2 lepingute allkirjastamiseks ja maksete kinnitamiseks. Kui keegi palub teil telefoni teel sisestada PIN-koodi, olge eriti tähelepanelik: sageli üritatakse teid sundida kinnitama toimingut, millest te pole teadlik (näiteks andma ligipääsu internetipangale või kinnitama ülekannet). Palve öelda või sisestada PIN-kood on kindel ohumärk.
• Seadke mõistlikud limiidid
Arvestage oma igapäevaseid vajadusi ja seadke kontodele ning kaartidele maksimaalselt madalad limiidid, mis on vajalikud igapäevaseks kasutamiseks. See võimaldab vähendada kahju, kui langete siiski petturite ohvriks. Vajadusel saab limiite igal hetkel internetipangas või mobiiliäpis lihtsasti muuta.
• Olge ettevaatlik linkidega
Kui link või veebiaadress SMS-is või kirjas tundub kasvõi natuke kahtlane, siis ärge avage seda ega sisestage sellel oma andmeid. Võtke teenusepakkujaga ühendust ametlike kanalite kaudu ja täpsustage, kas sõnum võib olla pettus.
• Kontrollige, kas tegemist on ühekordse või püsimaksega
Mõned müüjad kasutavad vähem läbipaistvaid kauplemismeetodeid: pakuvad algul väga soodsat teenust, kuid klient ei pruugi märgata, et nõustub tegelikult püsivate mahaarvamistega, kusjuures järgnevad maksed võivad olla palju suuremad. Kontrollige regulaarselt kontotehinguid ja kui te ei tunne mõnda makset ära, võtke kindlasti müüjaga ühendust. Kui probleemi otse lahendada ei õnnestu, pöörduge abi saamiseks oma panka.
