Üheks sagedaseks pangamakse peatamise põhjuseks on Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul valesti või ebakohaselt, sageli naljategemise eesmärgil märgitud makse selgitus, kirjutab BNS.
Kommertspankade kaudu tehakse iga päev tuhandeid ülekandeid, samas peatatakse neist regulaarselt üsna arvestatav hulk ka täiendavaks kontrolliks kinni tulenevalt tehingutele kehtivatest järelevalvenõuetest.
„Makse selgituse lisamise eesmärk on üheltpoolt aidata makset tuvastada ja teisalt tagamaks, et panga kaudu ei tehtaks ebaseaduslikke tehinguid. Nii Eestis kui ka kõikjal maailmas on pankadel kohustus jälgida ülekannete sisu, pöörates tähelepanu saajale, maksete sagedusele, summale ning märgitud makse eesmärgile,” kirjeldas Veiko Kiik.
Pank peab Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul järgima põhimõtet “tunne oma klienti” ning küsima lisateavet, kui makse eesmärgis märgitud info kattub kas täielikult või osaliselt rahvusvahelistes või riiklikes sanktsiooninimekirjades oleva teabega – näiteks tegeliku tehingu eesmärgi või raha päritolu kohta, et vältida võimalikke rahapesujuhtumeid ja kaitsta ka kliente pettuste eest.
„Ülekanded võivad viibida näiteks siis, kui makse selgitus on ebatäpne – näiteks kasutatakse lühendeid, slängi või muid väljendeid, mis võivad sarnaneda sanktsioneeritud isikute nimede või tegevustega,” rääkis Veiko Kiik. „Makse selgitus ei tohi olla ekslik, kuna ülekandega seonduvaid andmeid võib olla vaja esitada näiteks maksu- ja tolliametile maksude arvestamiseks või soodustuste saamiseks. Samuti võib ülekande selgitust käsitleda tõendina, kui tegemist on õiguskaitseorganite uurimise või vaidlusega teise tehingus osalenud osapoolega.”
Ka juhul, kui makse selgituseks pandud kirjeldus on mõeldud naljana, võib pank seadusest tulenevalt olla sunnitud makse peatama ja alustama täiendavat kontrolli. „Seetõttu soovitame alati klientidel kirjutada selgituseks täpse info – näiteks arve- või kliendinumbri, või ka muu asjakohase olulise teabe,“ selgitas Kiik.
Tema sõnul on klientidel soovitus järgida makse selgituse kirjutamisel olemuslikult lihtsaid, kuid olulisi põhimõtteid – kasutades täpseid ja arusaadavaid väljendeid nagu „Arve nr 54”, „Laenu tagasimakse”, „Igapäevasteks kuludeks” ja muud sellist. „Vältida tuleks arusaamatuid lühendeid, slängi või juhuslikke tähtede/numbrite kombinatsioone või tundmatuid sümboleid. Lisaks tasub tähele panna, et makse selgitust näevad lisaks saatjale ja saajale ka pangad – seega ei tohiks kasutada seda lahtrit delikaatsete eraeluliste detailide või naljade jagamiseks,” lisas ta.
Praktikas tulebki Luminori eksperdi sõnul üsna sageli ette juhtumeid, kus makse eesmärgiks kirjutatud väljendid äratavad paratamatult tähelepanu, nagu “Nuclear Assault” (“Tuumarünnak”), “Uimastite eest”, “Pettus” või “Altkäemaks mafioosodele”.
„Sellistest esmapilgul süütuna tunduvatest naljadest on kindlasti soovitatav hoiduda, sest isegi kui pole mõeldud midagi halba, võivad need tekitada kahtlusi ja maksele tarbetut tähelepanu tõmmata, mistõttu ka ülekanne viibib,” osundas Veiko Kiik.
Kui aga ülekanne on peatatud ja pank küsib lisateavet, ei tähenda see ilmtingimata põhjust muretsemiseks. Veiko Kiige sõnul on tegemist tehingu sisulise kontrolliga, veendumaks selle vastavuses õigusaktidele.
„Kontrolli käigus võib pank otsustada, et vajab täiendavat teavet, ja mida kiiremini klient selle esitab, seda kiiremini saab pank maksekorralduse täitmisega jätkata. Seetõttu ongi äärmiselt oluline täita makse selgituse väli korrektselt, vältides ebaselget või eksitavat infot. See aitab üheltpoolt pangal täita seadusest tulenevaid järelevalvekohustusi ja kliendil omakorda vältida tarbetuid viivitusi ning arusaamatusi,” lisas ta.
