Kaubandus-tööstuskoda märgib kommentaariks kooskõlastusringile läinud välismaalaste seaduse muudatuste kohta, et välistööjõule seatud piirangute leevendamine terava tööjõupuudusega sektorites on vajalik, kui tahta säilitada firmade rahvusvahelist konkurentsivõimet, kirjutab BNS.
“Sobivate oskustega tööjõu puudus on üks Eesti majanduse suurimaid arengupidureid. Kui soovime, et meie majandus kasvaks ja maksulaekumistest suudaksime ka tulevikus tagada avalike teenuste toimimise, siis peame looma võimalused kvalifitseeritud võõrtööjõu kaasamiseks. Kuid samaaegselt tuleb ka tegeleda haridussüsteemi kaasajastamisega ning ümberõppe võimaluste laiendamisega,” sõnas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Tema hinnangul ei saa välistööjõud kunagi asendada Eesti enda inimesi, kuid see võimaldab täita tühimikke, kus kohalikel kas pole oskusi või tihti ka soovi töötada – ja seda olenemata palgatasemest.
Eelnõu näeb ette, et lühiajalise töötamise erisuse asemel hakkab kehtima tööjõupuudusega tegevusalade erisus: teatud tegevusaladel töötamiseks saab väljastada tähtajalise elamisloa ilma töötukassa loata ja ilma sisserände piirarvu arvesse võtmata.
Teiseks hakkab tööjõupuudusega tegevusaladel kehtima palgakriteeriumi erisus, mille järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80 protsenti keskmisest brutokuupalgast.
Palts rõhutas, et juhitud rändepoliitika peab olema Eesti majanduspoliitika lahutamatu osa ning tehtavate muudatustega astutakse esimesed konkreetsed sammud selle suunas.
“Selgetest ja tõendatud vajadustest lähtuvate erisuste tegemine välismaalaste seaduses on vajalik ja igati õigustatud, sest see aitab tõsta ettevõtete loodavat lisandväärtust ning toetab oluliselt meie majandust,” selgitas Palts.
