Elektrilevi juht Mihkel Härm avaldas lootust, et energeetika- ja keskkonnaminister teeks määruse, millega saaks inimeste võrgutasud kahekordistada – nii, et inimeste hinnatõus ei läheks mitte läbi konkurentsiameti nagu harilikult, vaid tuleks nii-öelda poliittasandilt, vahendab BNS Postimeest.
Elektrilevi on viimastel aastatel kurtnud, et neil ei jätku raha, et teha vajalikke investeeringuid võrku – ühelt poolt karjuvad veel nõukogude ajal ehitatud võrgud uuenduse järele, aga teisalt on vaja ehitada uusi võimsusi, et piltlikult öelda ka taastuvelekter võrku ära mahuks.
Tehniliselt saab Elektrilevi raha kahest allikast: esiteks, võrguteenuse hinnast, mida maksavad kõik tarbijad. Teiseks, riigieelarvest, kui valitsus neile annab. «Rahandusminister ütles välja, et sealt raha välja tulla ei saa, nii et see peab tulema võrguteenuse kasutaja käest,» ütles Härm.
«Tänasest tariifist saame 80 miljonit eurot,» sõnas Härm. Asi on aga selles, et nad tegid plaani, millega soovivad investeerida aastas 220 miljonit eurot võrkudesse. «Siis diskuteerides leidsime, et see on liiga suur ja tõmbasime 160 miljoni peale,» sõnas Härm.
Mis tähendab, et ikkagi on pool raha puudu ja see tuleb kuidagi leida… ja nii jõutakse tagasi tarbija juurde.
Härm viitab, et Elektrilevi tegi arengukava, milles öeldakse, et 10 aasta pärast on tänasega võrreldes võrgutasu 50-60 protsenti suurem. Aga sellest ei piisa. Elektrilevi tariifitõusud alluvad konkurentsiametile, nii et iga kord kui Elektrilevi rohkem raha tahab, peab ta nende käest luba küsima. Kuid Härmi sõnul on sealne metoodika ajale jalgu jäänud.
Ta selgitab, et kui senine metoodika ütleb, et kui näiteks täna osta 1 miljoni euro eest uus trafo, siis tuleb tariifi tõsta sedasi, et see miljon jaotada 40 aasta peale, igal aastal küsida 1/40 trafo hinnast ning siis 40 aasta pärast, kui on vaja jälle trafo ära vahetada, on uue trafo raha koos. Härm nendib, et see ei võta arvesse elukalliduse kiiret kasvu.
Seepärast ütleb Härm otse välja, et nad peavad läbirääkimisi ministritega, et energeetikaminister Andres Sutt teeks ministri määruse, millega lubaks Elektrilevil tarbijatele selle 100-protsendise hinnatõusu ära teha, et konkurentsiametist sellega mööda minna.
Härm ütleb, et nad küsivad ministri määrust seetõttu, et kuna energiapoliitika, energiamajanduse arengukava on ka sisuliselt poliitilise taseme otsus, võiks ka metoodika muutmise otsus sealtpoolt tulla. «Telia püsitasu on oluliselt suurem kui Elektrilevi küsib,» ütleb Härm.
«Täiendab 80 miljonit oleks vaja klientide käest kätte saada. See teeb ligi 6,6 miljonit eurot iga kuu. Kliente on 530 000, nii et igaüks peaks ligi 12,5 eurot keskmiselt juurde maksma,» selgitas Härm praegu tehtud rehkendust.
Kuid kõikidele ei tule see summa samamoodi kätte. Härm ütleb, et see on natuke lihtsustatud ja ei võta arvesse, et suurema tarbimisega kliendid peavad rohkem maksma, nii et väiketarbijale võib see tuua lihtsalt kümme eurot lisaks. Kuid seda võib ka teistpidi lihtsustada ja öelda, et kuna Elektrilevi tahab saada tariifiga tasu kaks korda nii palju kui ta täna saab, võib igaüks oma praeguse Elektrilevi arve kahekordistada ehk see tähendaks julgelt ja lihtsalt ligi 100-protsendilist hinnatõusu.
Postimehe küsimuse peale, et neid hinnatõuse on viimasel ajal tarbijatele päris palju olnud ja ka tarbija rahakott pole põhjatu, nentis Härm, et «ma olen 100 protsenti nõus, et kui iga teenusepakkuja tuleb ja ütleb, et kümnekas tuleb otsa, siis mingil hetkel saavad inimestel need kümnekad otsa. Lisa 10 eurot kulu on ka kulu ja peab olema selge põhjendus, miks seda vaja on. Põhjendus on meil hea, küsimus on selles, kus see taluvuse piir on,» ütleb Härm otse.
Härmi hinnangul oleks seda otsust vaja pigem varem kui hiljem. «Ütleme nii, et kui hommepäev otsustatakse, et hakkame teistmoodi arvutama, siis oleme valmis hanked kohe töösse panema. 26 protsenti võrgust on tehnilise eluea ületanud,« sõnas Härm.
Kliimaministeerium on värske energiamajanduse arengukavaga välja öelnud, et esiteks, elekter peab muutuma soodsamaks ja teiseks, ka võrgutasu peab soodsamaks muutuma. Aga Elektrilevi tahab hinda tõsta – kuidas siis nii? (Sutt on parasjagu puhkusel ja temalt otse küsida ei saa.)
Härm ütleb, et vastuolu siin iseenesest ei ole: võrgutasu võib soodsamaks muutuda küll, kui tarbijaid juurde tuleb. «Tarbijaid saab tulla juurde siis, kui kodudes otsustatakse, et puuküte või veel hullem, gaasiküte enam ei sobi ja paneme näiteks soojuspumba. Siis jäetakse ahi alles, aga köetakse mugavalt elektriga. Aga see eeldab seda, et elekter oleks kogu aeg olemas – kui talvel maapiirkonnas ei tea, kas elektrit on või ei ole, siis ei hakka keegi ka seda investeeringut tegema,» sõnas Härm.
Eestis on käidud ka elektritootjate poolt välja mõtteid, et näiteks maapiirkondade inimesed peaks maksma kõrgemat võrgutasu kui tiheasustuse inimesed või et neile ei peaks hoopiski elektriliine vedama, sest «selle maksavad kinni tallinlased».
Härm seda lähenemist ei poolda. «Meil on solidaarsusprintsiip, et sõltumata sellest, kus klient on, kehtib talle sama võrgutasu. Me ei soovi ega plaani erinevat kuutasu teha. Me oleme arvutusi teinud. Kui sedasi teha, siis tiheasustustes võrgutasu langeks 50 protsenti, aga hajaasustuses läheks võrgutasu 10 korda kallimaks. Aga see ei ole Eesti, mida me ehitada tahame. Ja me vaatame jooksvalt, mis klientidele soodsam on. Seni on soodsaim variant, viia elektrit liiniga. Kui akud soodsamaks muutuvad, siis võib olukord muutuda. Aga metsatalus päikesepaneeliga pole talvel kuigi palju midagi teha. Pealegi – liin peab vastu 40-60 aastat, aga muude puhul pead vahetama osi, generaatorile kulub kütuseraha,» sõnab Härm.
