Uus kalmistueeskiri tekitab meie lugejates jätkuvalt küsimusi – alates veetarbimise piirangutest kuni hauahooldusnõueteni. MK-Estonia pöördus selgituste saamiseks Tallinna kalmistute tööd koordineeriva ja kontrolliva “Kadrioru Park” poole. Lugejate küsimustele vastas kalmistute osakonna tööjuht Ele Grauberg.
1. „Tellisin isale hauakivi juba pool aastat tagasi, kohe pärast matuseid, kui uutest reeglitest veel midagi teada ei olnud. 1. Hauakivi 1. valmib septembris. See on ebatavalise kujuga ja veidi suurem kui teised hauakivid ümbruses. Kardan, et see ei vasta uutele kujundusnõuetele. Mis juhtub, kui me selle siiski paigaldame? Kas see eemaldatakse? Kas meid ootab trahv?“ Jelena
Ka hetkel kehtivas Tallinna kalmistute kasutamise eeskirjas on kirjas: § 9 p 3 Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised ja piirded ning haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides. Hauatähiste ja piirete paigaldamine ning haljastuse rajamine peab olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga.
2. „Tahame Liiva kalmistul vana hauapiirde ära vahetada. Meil oli plaanis paigaldada paekivist äärekivid, nagu Pärnamäel, kuid ei tea, kas see on Liiva kalmistul lubatud. Naaberhaudadel on enamasti betoonpiirded, mis meile ei meeldi. Millised alternatiivid meil on? Millised lahendused ei lähe kindlalt vastuollu uute reeglitega?“ Mihhail
Uutes kujunduspõhimõtetes on kirjas kvartalitepõhiselt, milliseid hauapiirdeid kuhugi on lubatud paigaldada. Kui hauapiire erineb lubatust, siis kalmistu haldaja saadab selle kooskõlastamisele linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonda, nendelt tulev vastus on lõplik.
3. „Tahtsin kasta lilli oma armastatud poeedi Igor Severjanini haual Siselinna kalmistul ja ei leidnud veekraani. Kas veekraanid on eemaldatud? Miks?“ Anna Matvejevna
Siselinna kalmistul ei ole kunagi veekraane olnud. Seal on kaevud ja 2 veetünni.
4. „Uute reeglite kohaselt, kui ma õigesti aru saan, ei saa hauale paigaldada marmorpindu. Kuid hauakivide ja -piirete valmistajad pakuvad endiselt seda võimalust. Mis juhtub, kui ma siiski tellin marmorplaadi? Kes vastutab – mina kui tellija või firma, kes pakub keelatud varianti? Ja kui marmor on juba paigaldatud – kas meid võidakse kohustada see eemaldama?“ Boris
Uute reeglite kohaselt on keelatud katta üle ühe kolmandiku matmiskohast graniidi, marmori, betooni või sarnase materjaliga. Marmorpindade keeld kehtib Tallinna kalmistute kohta. Firmad pakuvad oma teenuseid laiemalt kui ainult Tallinn. Vastutajaks on tellija. Juba olemasolevaid, enne reeglite kehtima hakkamist, marmorpindu ei pea eemaldama.
5. „Kas on võimalik osta või muul viisil kindlustada matmiskoht inimesele, kes on veel elus? Kui jah, siis kuidas seda teha?“ Julia
Ei, Tallinnas asuvatel kalmistutel ei ole see võimalik.
6. „Kahekohalise hauaplatsi ametlikuks kasutajaks on mu abikaasa õde. Kas see tähendab, et tema võib otsustada, kes maetakse minu mehe kõrvale – näiteks mõni teine tema sugulane? Tahaksin, et meie lapsed saaksid külastada isa ja ema hauda, mitte käia meid erinevates kalmistu otstes otsimas. Kuidas saaksin kindlustada, et koht abikaasa kõrval jääks mulle?“ Ljudmila
Jah, hauaplatsi kasutaja otsustab, keda hauaplatsile maetakse. Et abikaasa kõrvale maetud saaks, võib matmisala kasutaja anda loa matmiseks või taotleda matmisala kasutamise loa üleandmist oma või maetu lähedasele. Seda saab teha kalmistu kontoris või digitaalselt allkirjastatuna e-maili teel.
7. „Kellel on õigus otsustada, keda hauda matta, kuidas see kujundatakse, kes saab sellele kohale pretensioone esitada? Kui surmatunnistuse saab näiteks naaber või kolleeg ja ta korraldab ka matused (juhtub ju, et lähedased on välismaal ega saa kiiresti tulla) – kas see tähendab, et haud on tema kontrolli all ja lähedased ei saa ilma tema nõusolekuta seal midagi muuta?“ Karolina
Uue eeskirja alusel ei lähe hauaplatsi kasutusõigus automaatselt naabrile või töökaaslasele, kui lahkunul on lähedasi (abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu sugulane, hõimlane või muu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest).
8. „Mida tähendab agressiivse puuokste lõikamise keeld? Mu abikaasa vanaema haual kasvab kaks täiskasvanud elupuud, kui neid ei pügata, katavad nad oma „käppadega“ kogu haua, nii et isegi hauakivi pole näha. Oleme neid alati just „agressiivselt“ püganud – nii külgedelt kui ka pealt.“ Anna
Agressiivse lõikamise all mõistetakse tegevusi, kus näiteks okste, kändude ja juurte eemaldamine võib kahjustada haudasid ja hauakive, sealhulgas naaberhaual asuvaid. Puu langetamisel eemaldatakse võimaluse korral juur või purustatakse känd. Kändu ei eemaldata, kui see võib hauda kahjustada. Tallinna kalmistud on tunnistatud kultuuripärandi objektideks, seega tuleb iga sekkumine kooskõlastada.
Kommentaar
Vladimir Limarev, Hauapiirded OÜ juht
Tallinna kalmistute uued reeglid meie tööd praktiliselt ei mõjutanud. Oleme suure kogemusega ettevõte, kes on kalmistute poliitika ja nende nõuetega hästi kursis.
Kui klient pöördub soovidega, mis võivad kaasa tuua vaidlusi, on vastuolus konkreetse kalmistu reeglitega, anname alati teada, et projekt tuleb nendele nõuetele kohandada.
Klient tuleb ja läheb, aga meie jääme – ja ei soovi endale probleeme. Kuigi vastutus kujunduse vastavuse eest reeglitele lasub tellijal, ei alusta me tööd ilma kõigi vajalike lubade saamiseta. Kui luba ei anta, kuid tööd teostatakse, langevad probleemid meie õlgadele. Ja me hindame oma mainet kui üks vanimaid ja usaldusväärsemaid ettevõtteid turul.
Mis puudutab elektrooniliste küünalde ja kunstlillede kasutamise keeldu, siis peame selliseid uuendusi liigseteks. Muidugi, kui kalmistu eeskiri seda ei luba, tuleks sellega arvestada, kuid klient, rentides kohta pikaks ajaks, säilitab õiguse seda oma äranägemise järgi kujundada. Sellised piirangud on pigem administratsiooni soovitused kui seadus ja need ei saa olla kategoorilised keelud.
Administratsioonil on õigus anda nõuandeid ja soovitusi, kuid mitte kehtestada absoluutseid keelde. Meil oli juhtum, kus saime siiski loa objekti paigaldamiseks, mida kalmistu heaks ei kiitnud. Peamine on, et see ei segaks teisi külastajaid ja et mõistlikkus oleks tagatud. Näiteks Metsakalmistul on juba kaks aastat soovitatud mitte kasutada graniidist äärekivi – see on soovitus, mitte ametlik keeld.
Vee kasutuspiirang meid ei mõjutanud, kuna toome alati oma vee kaasa.
Töötan kalmistutel juba üle 25 aasta. Selle aja jooksul on vahetunud mitu juhtkonda, igaüks neist on toonud oma ideid, kuid me jätkame tööd ja kohaneme uute tingimustega. Üldiselt, muudatused meid põhimõtteliselt ei mõjuta.
Kommentaar
Jakov Ištšenko, ettevõtte Memorium (Hauameister OÜ) juhatuse liige
Uued reeglid meie tööd eriti ei mõjutanud, kuna oleme ka varem tuginenud peamiselt olemasolevatele standarditele.
Näiteks on kehtestatud keeld haudade täielikult kõvade materjalidega katmisele – kuid seda tehtigi ainult individuaalsete tellimuste alusel, väga harva, kord kahe aasta tagant, paluti paigaldada marmorplaate. Täna me seda varianti ei paku – vähemalt Tallinnas mitte.
Kunstmuru me samuti enam ei paku, kuid ka see meie tööd ei mõjutanud, sest needki tellimused olid harvaesinevad.
See, et vee kogus, mida kraanist võtta saab, on nüüd piiratud, meid ei puuduta, sest tuleme alati oma veega. See segab rohkem inimesi, kellel on mitu hauda läheduses ja vaja rohkem vett, et näiteks lilli kasta. Kui meie aga tuleme hauda hooldama, võtame kaasa oma suure veepaagi piisava koguse veega, et oma tööd teha.
Erinevatel kalmistutel on omad nüansid, me teame neid, püüame nendega arvestada ja kliente teavitada.
Metsakalmistul on näiteks oma sise-eeskiri: kuna kalmistu on metsane, tahavad nad säilitada metsa looduslikku atmosfääri ja soovitavad sinna paigaldada hauakive, mis ei ole kõrgemad kui 50 sentimeetrit.
Igal juhul, kui tellija soovib individuaalset, ebatavalist kujundust, on parem see esmalt kalmistu administratsiooniga kooskõlastada.
See on oluline!
„Varasemad 15-aastased haua kasutusõigused muutuvad uute reeglite kohaselt tähtajatuks. Kui sugulased ei suuda kokku leppida, kes hauaplatsi hooldab, on ametnikel nüüd rohkem võimalusi otsuse tegemiseks. Kui ei õnnestu kuidagi kokku leppida, kes on ainus vastutaja, siis on nüüdsest võimalik kehtestada haua kaasomand,“ rõhutas Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Kaili Tamm ERR-ile.
