Alates 1. septembrist ei pea kauplused enam ostjatele paberist tšekki automaatselt väljastama, kui ostuandmed on juba nende süsteemis salvestatud ja kliendile kättesaadavad või kui kauba eest on tasutud kaardiga. See muudatus on osa püüdlustest lihtsustada tarbijate jaoks ostuprotsessi ja vähendada ettevõtete kulusid. Paljusid tarbijaid on aga see väljavaade, et paberist tšekki enam automaatselt kätte ei anta, ärevaks teinud. Kas pabertšekk kaobki käibelt, kui turvaliselt on ostuandmed kaitstud ja kas tarbijate õigused sellega ei kannata – seda uuris MK-Estonia.
Toimetusse helistas murelik naisterahvas: „Täna räägiti televiisoris, et poed ei pea enam paberist tšekke väljastama. Tšeki saamiseks pean paluma kassapidajal see mulle välja printida. Teie lehes ilmus juba 2023. aasta novembris artikkel pealkirjaga „Pabertšekid on vajalikud“. Seal loetles üks pensionär olukordi, kus ilma pabertšekita lihtsalt ei saa. Täpselt nii – ka minul on seda alati vaja, just nagu seal kirjas!“
Naine rääkis, et ta on 84-aastane pensionär. Tšekki on tal vaja muuhulgas selleks, et aru saada, kui palju ta poes kulutas ja kui palju raha talle arvele alles jäi.
„Ja nüüd pean ma iga kord paluma kassapidajal endale tšekk välja printida? Müüjad on niigi alati närvilised ja rahulolematud ning järjekord pahandab, kui teenindus venib. Ja siis hakkan mina veel paluma ja negatiivsust välja kutsuma…“ pahandas pensionär. „See on ju puhas tarbijate mõnitamine ja arusaamatu, milleks seda vaja on. Vanurite jaoks on olukord kohutav – meil pole ju arvuteid, et kuskilt internetist kontrollida, kas ostud on õigesti arvestatud, ja nüüd peab veel igat tšekki lunima. Lõpetage ometi vanainimeste elu rikkumine!“
Müüja ei tohi keelduda
Septembris jõustunud tarbijakaitseseaduse muudatuste kohaselt ei pea müüja enam iga ostu korral paberist tšekki automaatselt väljastama.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa selgitab, et nende muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust, hoida kokku aega ning paberi kulu vähendamisega säästa ka loodust. Muudatustega viiakse paljuski praegune praktika, sh tarbijate eelistused, regulatsiooniga kooskõlla.
„Paljud kauplejad kasutavad kliendikaardi süsteemi, kus ostud on juba registreeritud ja ostjal on ligipääs digitaalsele ostudokumendile. Tarbijate õigused on endiselt kaitstud ning tegelikult muudab see mugavamaks ostuprotsessi nii tarbija kui kaupleja jaoks, kuna ostuajalugu on mõlemale poolele säilitatud kaupleja ostukeskkonnas,“ ütleb Sillamaa. „Samuti aktsepteerivad paljud kauplejad ostutõendamisena pangaülekannet.“
Tarbijatel on endiselt õigus küsida pabertšekki mistahes ostu korral, kuid kauplejal ei ole enam kohtustust väljastada seda ilma küsimata.
„Praktika näitab, et pabertšekid kipuvad siiski aja jooksul kaduma või nendel olev tint kuluma ning seega saab isegi öelda, et tarbijate olukord muutub paremaks,“ lisab ministeeriumi esindaja. „Ostudokumente säilitatakse elektroonselt, mis vähendab ka olukordi, kus tarbijal on raskendatud ostu tõendada, sest pabertšekk on kadunud.“
Lisaks on tehtud muudatusi ka muude teenuste eest tasumist tõendavate arvete ja tšekkide osas. Nimelt on laiendatud kanalite loetelu, mille kaudu neid edastada saab. See puudutab peamiselt pikaajalisi lepinguid, kus kaupa või teenust tellitakse pikemaks ajaks ja arveid esitatakse regulaarselt, näiteks igakuiselt (nagu interneti, kommunaalteenuste jms puhul).
„Paberarvete (nt igakuised vee, elektri või internetiarved) puhul kehtib uue võimalusena saada arvet ka telefonile lühisõnumina (SMS),“ märgib Sillamaa. „Paberarvete korral jääb edaspidi tasuta võimalus paberil arvet saada, kui see on tarbija poolt valitud ainuke kanal ettevõtjaga suhtlemiseks.“
Paberarvete dubleerimise eest võidakse edaspidi küsida tasu postikulude katteks. Siiski peab teile alles jääma vähemalt üks tasuta kanal, näiteks SMS.
„Halduskoormuse vähendamiseks on kauplejal nüüd võimalus saata arveteavitusi ka SMS-i teel, mis on paljude kauplejate seas juba laialtlevinud praktika. Varasemalt ei võimaldanud seadus üksnes lühisõnumi kaudu arveteavitusi teha ehk lisaks SMS-ile tuli arve ka nt e-mailile või muusse kanalisse saata,“ selgitab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ERR-ile antud intervjuus.
Ettevõtjatel kaob ära kohustus dubleeriva paberarve saatmiseks, kui tarbija on valinud endaga suhtlemiseks ka elektroonilise kanali.
„Paberil arvete puhul jääb kehtima ka siiski üks erand, mis puudutab e-arveid. Nimelt on e-arve tellijal siiski õigus saada üks tasuta paberarve. See võimaldab arvega mugavamalt tutvuda ka vanematel inimestel, kellel on raskusi elektrooniliste kanalite kasutamisega,“ ütleb Sillamaa.
Kas ostja õigused võivad kannatada?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees selgitab, et kui tarbija soovib esitada kaebust, peab ta tarbijavaidluse algatamisel esitama tõendid, mis kinnitavad tema poolt kauplejaga lepingu sõlmimist.
Selleks võivad olla erinevad dokumendid – pakkumus, poolte kinnitused, kirjavahetus, arved, tasumist ja makset tõendavad dokumendid. Vajadusel saab ka tarbijavaidluste komisjon oma menetluse käigus neid kauplejalt välja nõuda.
„Kuigi kauplejal puudub teatud juhtudel kohustus paberkandjal ostudokumenti väljastada, peab kaupleja siiski oma müügitegevuse kohta arvestust pidama ning ka tarbijal on võimalus paluda talle vastav dokument väljastada,“ selgitab Veiko Kopamees. „Üldjuhul olukorras, kus paberil ostudokument puudub, on tarbijal olemas elektrooniline kirjavahetus, sõnumid või muu säilitatud info, mis ostu tegemist kinnitab.“
Ta märgib, et tarbijavaidluste komisjoni praktikas puuduvad juhtumid, kus vaidluse lahendamine oleks takistatud eeltoodud ostu tegemist tõendavate dokumentide puudumise tõttu. Seega saab tarbija oma tehingut tõendada erinevate dokumentidega ning ka kauplejal on kohustus oma väiteid tõendada
„Kaebuse menetlemisel arvestatakse kindlasti mõlema poole selgitustega olukorra kohta,“ rõhutab Kopamees.
Mis saab aga pankroti või süsteemitõrke korral?
Kui tšekke hoitakse ainult müüja andmebaasis, ei saa välistada, et süsteemitõrke või andmekao korral muutuvad e-tšekid klientidele ootamatult kättesaamatuks. Mida peaks ostja sellisel juhul tegema?
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Ann Raun selgitab andmete turvalisuse ja e-tšekkide säilitamise usaldusväärsuse kohta järgmist: kaupleja peab tagama, et ostu tõendav dokument ehk kviitung või muu kirjalik tõend ostu kohta, on tarbijale kättesaadav kogu aja jooksul, mil kaup või teenus peab vastama kokkulepitud tingimustele ehk kogu vastutusperioodi.
„Näiteks kui seadmel on kaheaastane pretensiooni esitamise aeg või tootja garantii, peab ostutõend olema tarbijale kättesaadav selle perioodi lõpuni. Kui tšekki kohe ei anta ja info on vaid kliendikeskkonnas või saadetakse e-kanalisse, ei tohi see praktikas tähendada, et rikke või eksituse tõttu jääb tarbija tõendita, sest seadus paneb müüjale kohustuse anda tarbija nõudmisel ostu tõendav dokument viivitamata välja. Kui tarbija seda küsib, peab pood ostu tõendava dokumendi igal juhul viivitamata välja andma (tarbijakaitseseaduse § 4 lg 6²). See maandab riski, et süsteemirike jätaks tarbija kaitseta.“
Elektroonilised kviitungid tähendavad juristi sõnul seda, et pood kogub ja talletab ostuandmeid digitaalselt. See eeldab isikuandmete töötlemist ja sellega kaasnevad turvanõuded, näiteks ligipääsu piiramine või andmete kaitse kadumise eest.
„Eakale inimesele, kes kasutab nuputelefoni ega kasuta internetti, on kõige lihtsam valik paluda kassa juures paberkviitungit. Kui makstakse sularahas ja ei kasutata kliendikaarti, antakse paberkviitung niikuinii vaikimisi. Kui ostuhetkel kviitungit ei antud, võib seda hiljem nõuda ja pood peab selle väljastama kogu vastutusperioodi jooksul,“ rõhutab Ann Raun.
„Kui tegemist on regulaarsete arvetega, peab kaupleja pakkuma vähemalt ühte tasuta edastuskanalit, kas posti teel, e-posti teel või SMS-teavitusega. Kui inimene soovib arvet saada paberil posti teel, saab selle valida.“
Sellegipoolest teeb paljudele muret, kuidas on tarbija õigused kaitstud olukorras, kus kaupleja väidab, et tema süsteemis ostu kohta andmed puuduvad.
Palusime juristil kommenteerida järgmist näidet: oletame, et Valter ostis supermarketist toiduained ja veekeetja, mis poole aasta pärast enam ei tööta. Mida peaks Valter tegema, kui tal on ainult pangaväljavõte, milles on kirjas, et ta kulutas supermarketis 150 eurot (ilma täpsustamata, mis täpselt osteti), aga pood väidab, et Valteri kviitungi andmeid ei ole säilinud?
„Isegi kui pood väidab, et tema süsteemis ostuandmeid pole, ei jää tarbija kaitseta,“ kinnitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist. „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhiste järgi võib ka pangakonto väljavõte olla piisav ostu tõendamiseks. Näiteks kui Valter ostis supermarketist veekeetja ja hiljem selgub, et see ei tööta, saab ta esitada pretensiooni, lisades pangakonto väljavõtte, kus on näha ostu kuupäev ja summa. Kaupleja peab seejärel aitama ostu tuvastada, otsides tehingu oma süsteemist. Kui tšekki pole kunagi antud või see ei ole kättesaadav, on müüja kohustatud andma uue ostutõendi.“
„Kui pood ikkagi keeldub, saab tarbija pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole. Seal on pangaväljavõtteid peetud piisavaks tõendiks ja vaidlused keskenduvad pigem sellele, kas tootel esinenud puudus on tarbija süül või mitte.“
Kommentaar
Martin Soom, Euronicsi jaekaubanduse juht
Meie puhul on ostutšekk dokument, mis kinnitab kliendi õigust esitada pretensioone kahe aasta jooksul, mistõttu on selle säilitamine oluline.
Õnneks säilib Euronicsi püsiklientide puhul digitaalne ostuajalugu igal juhul ja e-poest saab oma konto alt kõik vajalikud dokumendid kätte, seega püsikliendil otsest vajadust tseki alleshoidmiseks tegelikult ei ole.
Euronicsi püsikliendiprogrammi Sõprade Ring liikmed saavad oma digitaalset ostuajalugu vaadata veebilehel www.euronics.ee. Kaardimakse puhul on võimalik otsida tehing üles, sularaha makse puhul on õiget tehingut tagantjärele tuvastada pea võimatu. Sellisel juhul soovitame ikka müüjalt füüsilist tsekki küsida.
Andmebaaside töökindluse tagamine on Euronicsi jaoks prioriteet – meie klientide andmed on kaitstud ja ka topelt varundatud.
Kommentaar
Evelyn Laul, Rimi esindaja
Paberi kokkuhoid on kindlasti üks olulisemaid tulemusi, mida uuendustelt oodatakse. Tegime Rimis 2022. aastal oma iseteeninduskassades muudatuse, mille kohaselt ei prindita paberdokumente enam vaikimisi välja, vaid paberdokumendi saamiseks tuleb tarbijal ekraanil linnuke teha. Tänu sellele prinditi näiteks 2023 aastal Rimi Baltikumi kauplustes välja 36,4 miljonit digitšekki (Eestis 16, miljonit) ja säästsime kokku ligikaudu 31,7 tonni paberit.
Seaduses on väga täpselt välja toodud millistel juhtudel on vaja pabertšekk väljastada ja millistel juhtudel tuleb paberkviitung ostjale tagantjärgi väljastada.
Kõige lihtsam ja mugavam viis oma ostudel silma peal hoida ning vajadusel tšekke taasesitada on Rimi kliendikaardi kasutamine. Kliendikaardi omanikud saavad oma ostuajalugu vaadata kliendiprofiili alt, kui nad on andnud nõusoleku digitšekkide saamiseks. Kõige mugavamalt toimib see Rimi äpi kaudu.
Digitaalmaailma ohtude eest ei ole me keegi lõpuni kaitstud, aga me suhtume oma andmete turvalisusse sama tõsiselt kui näiteks ükskõik milline finantsasutus. Ühelgi meie kauplusel ei ole eraldi oma andmebaasi, andmetöötlus toimub tsentraliseeritult.
Oluline on meeles pidada, et pabertšekid iseenesest ei kao kuhugi. Kui inimene ei ole kliendikaardi omanik või kui ta on Rimi kliendikaardi omanik, aga ta ei ole andud nõusolekut digitšekkide saamiseks, saab ta meie tavakassades pabertšeki ka edaspidi. Iseteeninduskassades peavad kõik kliendid pabertšeki soovi märkima ekraanil vastavas lahtris “linnukesega”.
Kommentaar
Kertu Kärk, Prisma Peremarket AS-i esindaja
Alates 1. septembrist kadus tõepoolest kohustus pabertšekkide automaatseks väljastamiseks, kuid Prismas väljastame endiselt tšekke ning iseteeninduskassade puhul jäävad tšekiga avatavad väravad alles. Nende kasutuselevõtt on aidanud varguste arvu märkimisväärselt vähendada ning seetõttu on need turvameede, millest ei saa hetkel loobuda.
Samas töötame lahenduse kallal, et kliendid saaksid oma ostuinfot edaspidi mugavalt näha ka elektrooniliselt, näiteks Prisma Konto kliendiportaalis. Kui arendus on valmis, muutub tšeki väljaprintimine täiesti vabatahtlikuks, ning tšekiga avatavate väravate puhul väljastatakse kliendile üksnes väike triipkoodiga paber, mille abil saab iseteenindusalast väljuda.
Loodame leida tasakaalu turvalisuse ja mugavuse vahel, ennetades nii varguseid kui ka vähendades samal ajal paberi kasutamist ja pakkudes klientidele digitaalseid alternatiive. Tšekiga avatavatest väravatest meil loobuda plaanis pole.
Kommentaar
Janika Jaago, Maxima Eesti OÜ esindaja
Uue reegli suurim väärtus seisneb selles, et see aitab oluliselt vähendada paberikulu ja on seetõttu keskkonnasõbralik samm. Pabertšekid liiguvad juba täna valdavalt otse prügikasti, mistõttu nende vähendamine on igati mõistlik. Maxima oli esimene kaubanduskett, kes seadistas iseteeninduskassad vaikimisi tšeki mitte printimisele ning meie kogemus näitab, et kliendid võtsid selle väga hästi vastu ja tšekkide trükkimise hulk vähenes märgatavalt.
Ostutšekke on mugavalt võimalik vaadata Maxima äpist või Aitäh kliendikaardi keskkonnast. Kui inimene ei ole püsiklient ja tal puudub kliendikonto, siis saab vajadusel ostu tõendada ka pangaväljavõtte alusel – seal on olemas kuupäev, kellaaeg ja muud olulised detailid, mille järgi saab tšeki taastada.
Eakatele või neile, kes ei kasuta nutiseadmeid ega internetti, jääb alati võimalus paluda pabertšekk kassast. Täielikult tšekid kindlasti ei kao, aga trend näitab, et enamik tarbijaid eelistab juba praegu paberivaba lahendust.
Andmete töökindluse osas saame kinnitada, et ostuinfo on turvaliselt talletatud ja dubleeritud mitmes süsteemis, seega isegi süsteemirikke korral ei kao ostuandmed kuhugi.
Kokkuvõttes võib öelda, et suure tõenäosusega liigub ostutšekk lähiaastatel valdavalt digitaalseks. Pabertšekk jääb pigem erandlikuks variandiks neile, kes seda spetsiaalselt küsivad.
Mida toob muudatus kaasa praktikas
- Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas (kliendikaarti ei registreeri) – tuleb anda paberkviitung vaikimisi.
- Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas, aga registreerib ostu sellise kliendikaardiga, mis salvestab tema ostuajaloo klienditeeninduskeskkonda – ei pea andma paberkviitungit, v.a kui tarbija ise seda soovib.
- Tarbija läheb poodi ja maksab sularahas, aga pood kasutab sellist kliendikaarti, mis hiljem ostuajalooga tutvumist ei võimalda – tuleb anda paberkviitung.
- Tarbija läheb poodi ja maksab pangakaardiga – ei pea väljastama paberkviitungit.
- Tarbija läheb poodi ja annab nõusoleku, et talle võib ostukviitungi saata e-postiaadressile või muusse elektroonilisse kanalisse – ei pea paberkviitungit väljastama.
NB! Kauplejal tuleb ostjale paberkviitung tagantjärgi väljastada, kui:
- kaupleja ei ole tarbijale ostuhetkel väljastatud paberdokumenti või;
- ostudokumenti ei ole saadetud tarbija e-postiaadressile või muusse kanalisse, või;
- ostudokument ei ole kättesaadav kaupleja klienditeeninduskeskkonnas, või;
- kaupleja ei loe ostu tõendatuks pangakonto väljavõtte abil.
Teadmiseks
Pabertšekid võivad olla tervisele ohtlikud
Kas teadsite, et tavaline kassatšekk ei pruugi olla täiesti kahjutu?
Hispaanias asuva Granada Ülikooli teadlased on avastanud, et termopaberil, millele tšekke prinditakse, leidub sageli kemikaale nagu bisfenool A (BPA) või BPS.
Need ained võivad sekkuda hormonaalsüsteemi töösse, mõjutada ainevahetust ja veresuhkru taset, põhjustada hormonaalseid häireid ja isegi vähki. Piisab vaid viiest sekundist tšeki käes hoidmisest, et 1 mikrogramm seda toksiini imenduks läbi naha. Riskirühmas on eelkõige kassapidajad ja müüjad.
Mida teha enda kaitsmiseks?
- Püüdke tšekke kaua käes mitte hoida.
- Ärge hoidke neid toidu või raha lähedal.
- Peske käsi pärast tšekkidega kokkupuudet.
- Ärge kortsutage neid enne äraviskamist ega kirjutage neile märkmeid.
- Võimalusel eelistage elektroonilisi tšekke.
Allikas: https://www.genengnews.com/news/endocrine-disrupting-chemical-found-in-store-receipts/
