Alates 1. juulist 2026 kehtestatakse Euroopa Liidus (EL) uus tasu väljastpoolt EL-i saabuvatele väikepakkidele. Esmajoones puudutab see sellistest e-poodidest ja kauplemisplatvormidelt nagu Temu, AliExpress või Shein tellitud kaupu. MK-Estonia selgitas välja, miks uus maks kehtestatakse ning kuidas võib see mõjutada kaubandust ja tarbijate rahakotti.
EL-i nõukogu otsuse kohaselt rakendub alates 1. juulist 2026 kuni 150 euro väärtusega kaupadele, mis saadetakse otse EL-i ostjatele, fikseeritud tollimaks summas 3 eurot.
See meede on ajutine ning kestab vähemalt 2028. aastani – Euroopa tollireformi raames loodava uue e-kaubanduse kontrollisüsteemi käivitamiseni.
Euroopa Komisjoni andmetel on väikepakkide voog EL-i viimastel aastatel järsult kasvanud. Ainuüksi 2024. aastal saabus Euroopa Liidu riikidesse ligikaudu 4,6 miljardit sellist saadetist, kusjuures ligi 91% neist pärines Hiinast.
Näiteks ainult Saksamaale suundub iga päev umbes 400 000 pakki platvormidelt Shein ja Temu.
Eesti E-kaubanduse Liit kinnitab: probleemi ulatus on tõepoolest enneolematu! Tegemist on suurusjärguga 5 miljardit saadetist aastas – see teeb umbes 12 miljonit pakki päevas, mida on kolm korda rohkem kui 2022. aastal.
Liidu esindajate sõnul kasvas juba aastatel 2016–2022 väljaspool EL-i asuvatelt müüjatelt kaupu ostvate tarbijate osakaal 36%, kuid viimastel aastatel on see kasv olnud mitmekordne. Aasiast Eesti tarbijateni jõudvate väikepakkide arv on aastaga suurenenud lausa ligi kümme korda.
Brüsselis leitakse, et praegune süsteem loob Euroopa ettevõtetele ebavõrdsed konkurentsitingimused.
„Uus tollimaks aitab võrdsustada konkurentsitingimusi e-kaubanduse ja tava-jaekaubanduse vahel,“ seisab Euroopa Komisjoni avalduses pärast otsuse kooskõlastamist EL-i riikide poolt.
Uuenduse teine eesmärk on hõlbustada tolliteenistuste tööd. Tohutu odavate kaupade voog välismaalt koormab tõsiselt kontrollisüsteemi ning suurendab pettuste ja ohtlike toodete turule sattumise riski.
Kolm, aga mitte kolm
Uus tollimaks puudutab kaupu väärtusega kuni 150 eurot – just sellesse kategooriasse langeb põhiosa e-poodide tellimustest.
Peamine nüanss seisneb aga selles, et 3-eurost tasu ei võeta mitte kogu paki pealt tervikuna. See tähendab, et kui ühes saadetises on erinevate kategooriate või erinevate müüjate kaubad, võib toll neid vormistamisel käsitleda mitme eraldiseisva reana. Ning iga sellise rea pealt tuleb maksta 3 eurot tollimaksu.
Näiteks tellib ostja Aasiast mitu odavat toodet: T-särgi 8 euro eest, kõrvaklapid 12 euroga ja kätekreemi 5 euroga. Sellise saadetise koguväärtus on 25 eurot.
Kuna tellimuses on aga esindatud kolm erinevat kaubakategooriat – riided, elektroonika ja kosmeetika, siis uute reeglite kohaselt arvestatakse tasu iga kategooria eest eraldi. Sellisel juhul lisandub paki maksumusele 9 eurot (3 eurot iga kategooria kohta).
Kokkuvõttes läheb ost maksma 34 eurot, mis tähendab, et tegelik lisakulu moodustab tellimuse algsest maksumusest ligikaudu 36 protsenti.
Kes vastutab?
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil leiab, et täna on kolmandate riikide veebiplatvormide kaudu ostetud toodetel suur konkurentsieelis hinnas, kuna tootenõuete ja turvalisuse, maksude jms eest ei vastuta ükski Euroopa ettevõte.
Tema sõnul lasub näiteks Hiinas toodetud kauba ostmisel EL-i veebipoest või Euroopa maaletooja kaudu vastutus nõuetele vastavuse eest just Euroopa poolel.
„Kui osta näiteks Hiinas toodetud ese EL veebipoest või maaletooja kaudu, siis nemad vastutavad tootenõuete, turvalisuse ja kõiksugu Euroopas kehtivate tarbijaõiguste, riigimaksude, keskkonnatasude ja muu eest,“ selgitab Peil.
Temu, Wish, Shein jt seda tüüpi vahendusplatvormid on aga FAKTILISELT vastutusest priid.
Eksperdi arvates võiks olukorda muuta vastavusnõuete kehtestamine veebiplatvormidele juba enne, kui toode on nende poes müüki lubatud. See puudutab eelkõige väljaspool Euroopa Liitu toodetud toodetele, millel ei ole EL-i turul vastutavat importijat.
“Ainuke asi, mis aitaks reaalselt seda nõudeid eiravat kaubavoogu kontrolli alla saada oleks vastavusnõuete kehtestamine veebiplatvormidele enne kui toode on nende poes müüki lubatud,” ütleb ta.
Selline kontroll peaks hõlmama mitmeid kohustuslikke nõudeid, sealhulgas energiamärgiseid, vastavusdeklaratsioone, liitumist tootjavastutusorganisatsiooniga, paranduse ja garantii juhiseid.
Nende kohustuste puudumine mõjutab märgatavalt ka hindu.
Peil viitab Rootsi kaubandusorganisatsiooni Svensk Handel uuringule, mis näitas, et umbes 40% tavapoes müüdava väljastpool EL-i toodetud eseme hinnast on regulatsioonidele vastavuse tagamise kulu. See on peaaegu pool hinnast.
Teine oluline tegur on käibemaks. Eestis on selle määr 24% ning nagu Peil märgib, pääsevad väljastpoolt EL-i pärit kaubad sageli ka sellest maksukoormusest.
Selles valguses ei mõjuta 3-eurone lisatasu suurt midagi, eeldusel, et paki väärtus ei ole alla 10€.
Kõik suundusid veebi
Rahvusvaheliste e-kaubamajade kõige märgatavam mõju avaldub eksperdi vaatluste kohaselt tänapäeval mitmes suunas.
„Kaubandussegmendid, kus Eestis on minu tunnetuse järgi suurim mõju kolmandate riikide veebiplatvormidel, on ilutooted, mood ja aksessuaarid, kodutooted ning elektroonika,“ sõnab Peil.
Ekspert juhib tähelepanu ka turu dünaamikale.
Näiteks globaalne ilusegment näitas 2025. aastal kasvu, kuid kodumaine ilutoodete müük Eestis kukkus.
„Ilmselt tarbimine kasvas ka siinmail, aga see läks veebikanalitesse – ja mitte Eesti veebipoodidesse, vaid rahvusvahelistele platvormidele,“ oletab Peil.
Sarnast pilti võib täheldada ka rõivasektoris. See turg on Eestis languses juba alates COVID-19 pandeemiast. Peili sõnul mängivad siin märkimisväärset rolli veebiostud.
„Kuid lisaks Temule, AliExpressile ja teistele platvormidele avaldavad mõju ka suured Euroopa veebiplatvormid, näiteks Zalando,” rõhutab ekspert.
Mitmed suured Aasia e-kaubanduse platvormid kasutavad juba Euroopa ladusid. Sellisel juhul jõuab kaup ostjani tegelikult mõnest EL-i riigist, isegi kui müüja asub Hiinas.
Kui saadetis on teele pandud Euroopa Liidu sisesest laost ja see on EL-i sisenedes juba läbinud tollivormistuse, siis üldjuhul lisatasu ei võeta.
Just seetõttu on paljud platvormid viimastel aastatel aktiivselt arendanud Euroopa-sisest logistikat.
Raha riigikaitseks?
Omniva andmetel saabus eelmisel aastal 24% kõigist postiettevõtte poolt Baltimaades kohale toimetatud saadetistest Hiinast. Võrdluseks: 2024. aastal moodustas Hiinast pärit saadetiste osakaal Balti regioonis 21%.
Kommenteerides ERR-ile uue maksu kehtestamist, märkis Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk, et
„selle raha eest on võimalik meil kaitsetaristut ehitada“.
MK-Estonia palus tal selgitada, kas see tähendab, et maks on tõepoolest seotud riigikaitse rahastamisega.
„Mainitud intervjuus öeldud lause oli mõeldud lihtsalt inimliku näitena sellest, et täiendav maksulaekumine Euroopa Liidu riikides on tänuvääre, eriti olukorras, kus kaitsekulutused tõusevad,“ ütles Kukemelk.
Omnivas leitakse, et tollimaksu kehtestamine kõikidele e-kommerts kaupadele, mis tulevad väljastpoolt EL-i, on seega positiivne samm turutingimuste võrdsustamise suunas.
Samas märgib Kukemelk, et täna ei ole alust arvata, et tollimaksude kehtestamisel oleks pikajaalist või märkimisväärset mõju Aasiast siia jõudva kauba mahule. Tema sõnul toodetakse ka suur osa Euroopa veebipoodides müüdavatest odavatest kaupadest samuti Hiinas.
„Kohalikes e-poodides ringi vaadates on näha, et enamik madala väärtusega toodetest on pärit Hiinast. Tollimaks on väike osa kauba väärtusest, mis tähendab, et ka pärast tollimaksu lisandumist jääb otse Aasia e-poest tellimine lõpptarbija jaoks ikkagi paratamatult soodsamaks kui sama kauba ostmine kohalikust poest, kus hind sisaldab ka vahendajate marginaale,“ nendib ta.
Kommentaar
Angela Priks, TTJA teenuse- ja tooteohutuse ekspert
Väljaspool Euroopa Liitu asuvate platvormide kaudu müüdavate toodete puhul teostavad Euroopa Liidu järelevalveasutused pistelisi kontrolle samadel alustel nagu ka teiste müügikanalite kaudu turule lastud kaupade puhul.
Kontrollitud ja ohtlikuks osutunud toodete kohta teavitatakse läbi Safety Gate süsteemi. Süsteemis teavitatud ohtlike toodete ülevaade on kõigile kättesaadav Euroopa Komisjoni Safety Gate avalikult veebilehelt.
Otsingusõna „Temu“ , “Shein” vms abil leiab nimetatud veebilehelt ohtlikuks osutunud tooteid, mida on kontrollide käigus testimisele võetud just vastavatelt veebiplatvormidelt.
Järelevalvet toodete nõuetele vastavuse üle tehakse pisteliselt, lähtudes TTJA ohuhinnangust. Lisaks teostatakse kontrolle konkreetsete kaebuste või vihjete alusel ning koostöös Maksu-ja Tolliametiga kontrollitakse piiril kinni peetud toodete nõuetele vastavus
Kommentaar
Kuidas mõjutab uus tollimaks konkurentsitingimusi ja tellimuste mahtu?
Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Kas uus maks aitab? Tõenäoliselt mitte.
Jälgides pakimahtude dünaamikat, siis pärast alla 22-euroste saadetiste käibemaksuvabastuse kaotamist kolm aastat tagasi läksid Aasia odavkaubad tegelikult 22% kallimaks, kuid ostude maht ei vähenenud. Vastupidi, pakimaht on sellest ajast saadik kasvanud peaaegu kümme korda.
Kui ostja soetab kümme telefoniümbrist 7 euro või 9 euroga, on see ikkagi väga odav – isegi kui need asjad ei pea kaua vastu. Arvestades, et keskmise Aasiast saabuva paki väärtus on 25–30 eurot, moodustab juulist lisanduv tasu vaid umbes 10% ega mõjuta/vähenda tarbimist praktiliselt kuidagi.
Probleem ei ole üldsegi selles, et Aasiast kaupu tellida ei tohiks. On palju kaupu – näiteks hobidega seonduvat – mida mujalt lihtsalt ei saagi! Ja kui sama kauba saab osta kordades odavamalt, oleks karjuv ebaõiglus nõuda selle ostmist kohapealt palju kõrgema hinnaga.
Probleem on hullutavalt madalates hindades ja peaaegu tasuta toodetes, mida ostetakse massiliselt, kuigi mis ei kesta ja koormavad keskkonda. Seejuures peab Euroopa ettevõtja maksma kümneid tasusid ja makse, vastutama tagastuste ja kauba kvaliteedi eest, samal ajal kui Aasiast voorivad kaubad sisse peaaegu kontrollimatult – umbes 90% juhtudest.
See lihtsalt suretab meie majanduse.
Tulemuseks võib olla see, et kaubandussektoris kaotab töö ligi 100 000 inimest, rääkimata kümnetest miljonitest eurodest käibest ja maksutulust, mis lihtsalt riigist välja voolavad. Sisuliselt hävitame me iseenda majandust ja tekitame samal ajal koormust keskkonnale.
Mõne aasta pärast tunnetame tagajärgi ise – vähem töökohti, vähem maksutulu ja ületäitunud prügilad.
Kolmandate riikide e-kaubanduse platvormid, nagu Temu ja Shein on tegelikult enneolematult laiendanud oma kohalolekut Euroopa Liidu turul, tekitades märkimisväärseid probleeme seoses ausa konkurentsi, tarbijakaitse ja nõuetele vastavusega.
Soome tolliamet on toonud välja veelgi kriitilisema olukorra: kui 2022. aastal saabus Soome 850 000 saadetist väljastpoolt Euroopa Liitu, siis 2024. aastal oli neid juba 28,2 miljonit ning 2025. aastal umbes 50 miljonit väikepakki Aasiast, kusjuures märkimisväärses osas juhtudest tuvastatakse rikkumisi – nii sisu, kvaliteedi kui ka maksude tasumise osas.
Uuringud näitavad, et Hiina riiklikud toetused aitavad nendel digiplatvormidel siseneda Euroopa turgudele väga võimsalt, halvates ja üle võttes turge ning võimaldades neil tegutseda oluliselt väiksemate kuludega ja peamine – need eelised koos nõrgema regulatiivse järelevalvega moonutavad konkurentsi Euroopa Liidu turul.
Milles on siis probleem?
2024. aastal testis Soome Kaupmeeste Liit mitmesuguseid tooteid – alates kodumasinatest ja kööginõudest kuni mänguasjade, rõivaste ja kosmeetikatoodeteni. Ükski testitud toode ei vastanud täielikult Euroopa Liidu seadusandlusele. 2024. aasta veebruaris näitas ühenduse Toys Industries of Europe tehtud test, et Hiina veebiplatvormi Temu müüdud 19 mänguasjast koguni 18 ei vastanud Euroopa mänguasjade ohutuse direktiivile.
Taani Keskkonna Instituut leidis samuti laboritestide tulemusena igast teisest Hiina odavtootest keelatud aineid.
Eriti ohtlikuks tunnistati kosmeetika (pikaaajaline nahaärritus), plasti sisaldavad tooted jms.
Juba 2022. aastal väljendas Greenpeace muret Aasia platvormidel sisalduvate ohtlike kemikaalide pärast. 47 kaubaartikliga tehtud testid näitasid, et 15% kaupadest ületas Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirnorme ja 32% sisaldas kemikaale potentsiaalselt kahjulikul tasemel.
Lisaks on tarbijakaitsealase koostöö võrgustik Temu puhul kindlaks teinud mitu tava, mis tõenäoliselt rikuvad Euroopa Liidu tarbijakaitsealaseid õigusakte, sealhulgas võltsallahindlused, pealesunnitud müük ja manipuleerivad mängustamise funktsioonid.
Piiratud ressursside tõttu on võimalik kontrollida vaid minimaalset osa miljarditest Hiina saadetistest, mis tähendab, et väljaspool ELi asuvad ettevõtjad deklareerivad soovi korral küllaltki murevabalt kauba tegelikust odavamana, et jääda alla 150 eurose tollimaksukünnise. Turujärelevalvet ja tollieeskirjade täitmise tagamist tuleb laiendada ja digitaliseerida.
Aasia platvormid eiravad lisaks EL-i nõudeid jäätme- ja pakendieeskirju, jättes määramata volitatud esindajad ja suunates nii kõrvaldamiskulud teistele. Näiteks ausatele ettevõtjatele. Läbipaistvuse puudumine, ebaselged tagastamistingimused ja võltsarvustused seavad tarbijad – eelkõige nooremad ja hinnatundlikud kasutajad, keda manipuleeriva disaini abil sihikule võetakse – veelgi ebasoodsamasse olukorda.
Euroopas on rida riike ja neid tuleb järjest rohkem, kes on astunud ja astumas samme. Näiteks Prantsumaa, Bulgaaria, Taani jpt on kehtestamas lisaks 10 eurost käitlustasu, kuna 3 eurosest tasust selgelt ei piisa. Türgi on üldse radikaalsemalt keelustamas Temu jt platvormidelt tellimist.
Eestis poliitikud mõistavad probleemi olemasolu, kuid selle keerukuse ja ebapopulaarsuse tõttu – seda enam, et valimised on ees – pole palju tõeliselt riigimehelikke poliitikuid, kes siin julgeks ja tahaks midagi sel aastal ära teha.
Kommentaar
Kuidas mõjutab uus tollimaks tellimuste mahtu Aasia platvormidel?
Andrius Ladauskas, Venipaki tegevjuht
3-eurone tasu võib ostjate käitumist osaliselt mõjutada, kuid mahtude olulisest langusest on veel vara rääkida – palju sõltub müüjate kohanemisvõimest (näiteks IOSS-i kaudu) ja tarneahelate struktuurist. Osa Hiina ettevõtteid töötab juba läbi EL-i ladude kaudu, mistõttu ei hakata fikseeritud tasu rakendama sugugi kõikidele saadetistele.
Enne 1. juulit on oodata tellimuste mõõdukat kasvu, kuid Venipaki hinnangul ei ületa see tavapäraseid hooajalisi kõikumisi.
Hea teada
IOSS (Import One Stop Shop) on selliste kaupade maksustamiseks, mis imporditakse väljastpoolt Euroopa Liitu otse EL-is asuvale ostjale (enamasti eraisikule), ilma EL-i vaheladusid läbimata. Vaikimisi tasub sellise kauba pealt käibemaksu ostja, kes vastutab ise ka kauba deklareerimise ja maksude maksmise eest.
Neli küsimust spetsialistile
Küsimustele vastab Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna teenusejuht Kaari Lainevool.
1) Kui suure osa moodustavad väikepakid saadetiste kogumahust?
2025. aastal esitati kokku 2,36 miljonit väikesaadetise deklaratsiooni, mis on üle 5 korra rohkem kui aasta varem. Neist ligikaudu 95% moodustasid Hiinast saabunud väikesaadetised. Kõik need väikesaadetised ei jää Eestisse, vaid liiguvad edasi teistesse EL-i liikmesriikidesse nagu Läti ja Leedu.
2) Kuidas hakatakse uut maksu koguma?
Kuna õigusakt pole veel vastu võetud, siis kindlaid skeeme veel välja tuua ei saa. Hetkel saame kinnitada, et alates 1. juulist 2026 kohaldatakse ajutiselt ELi saabuvatele postipakkidele, mis saadetakse otse tarbijale ja mille väärtus jääb alla 150 euro, kindlasummalist 3 euro suurust tollimaksu iga saadetises sisalduva kaubaartikli kohta.
See tähendab, et tollimaksu suurus on fikseeritud väärtus ning ei sõltu kauba kaalust, väärtusest, kaubakoodist ega päritolust.
3) Kas on ette nähtud ka erandeid – näiteks kingitustele?
Kingituste ehk väärtusega kuni 45 eurot eraisikult-eraisikule saadetiste puhul rakendatakse ka edaspidi tollimaksuvabastust, ent kuna see on postitollis väga levinud pettuste viis, on järelevalve kõrgendatud tähelepanu all.
4) Kuhu läheb saadav tulu – Eesti või EL-i eelarvesse?
Praegu laekub tollimaksust 25% Eestile ja 75% EL-i omavahenditesse. See võib veel tulevikus muutuda, arutelud selle üle Euroopa Komisjonis käivad.
