Telefonikõne, sõnum äpis, „kasuliku investeeringu“ pakkumine… Tänapäeval on kelmustest saanud terve tööstusharu, mis tegutseb sissetöötatud skeemide alusel ja sageli välismaalt. Eesti elanikud kaotavad sadu tuhandeid eurosid ning kuritegelikud võrgustikud tegutsevad üha professionaalsemalt, kasutades kullereid, variisikute pangakontosid, krüptoraha ja psühholoogilist survet. Riik tugevdab võitlust: luuakse spetsiaalne politseieriüksus, arutatakse uusi meetmeid Euroopa Liidu tasandil ning sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kas need sammud suudavad peatada „pettusevabrikud“ ja kaitsta inimesi uute rünnakute eest – uuris MK-Estonia.
Eesti elanikud langevad üha sagedamini petturite ohvriks – inimesed kaotavad oma säästud, võtavad laene ning mõnikord müüvad või kirjutavad surve all isegi oma kodu kelmide nimele. Eriti haavatavad on eakad, kes võivad pärast ühtainsat telefonikõnet jääda elatusvahenditeta.
Probleemi ulatus on tekitanud arutelusid juba kõige kõrgemal tasandil: ÜRO ja Interpoli korraldatud rahvusvahelisel tippkohtumisel Viinis allkirjastas Eesti siseminister Igor Taro kokkulepped tihedamaks koostööks võitluses piiriüleste pettustega.
Samal ajal tugevdab riik meetmeid ka siseriiklikult: 1. aprillist alustas Politsei- ja Piirivalveameti struktuuris tööd spetsialiseeritud pettuste uurimise üksus.
Globaalne pettus
Kelmuste maht on väga suur ning tegemist on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, millega võitlevad riigid üle maailma. Just seetõttu otsustas politsei luua eraldiseisva üksuse – kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse (KelKe), mis alustas tööd 1. aprillil.
„Selle eesmärk on üksikute kelmusjuhtumite vahel mustreid otsida ning jõuda seeläbi kelmuste organisaatorite ja kasusaajateni,“ selgitab keskuse juht Jaagup Toompuu.
Keskuse loomist planeeriti ja valmistati ette juba alates möödunud aasta sügisest, mil politsei hakkas tegema aktiivsemat teavitustööd ning analüüsis, kuidas kelmuste vastu tõhusamalt tegutseda.
Toompuu sõnul jõuab politseini iga päev keskmiselt kümme uut kelmusega seotud kriminaalasja ning ka edaspidi läheb suurem osa politsei ressursist konkreetsete juhtumite lahendamisele.
Seejuures tuvastavad ja peavad prefektuurid iga päev kinni Eestis tegutsevaid rahamuulasid, kuid valdavalt viiakse selliseid pettuseid siiski läbi välismaalt.
„Uus keskus koondab kokku kogu info kelmuste üleselt, otsib juhtumite vahel seoseid ning viib läbi suuremahulisi ja ka rahvusvahelisi uurimisi, et kuritegelikke grupeeringuid finantskäitumise kaudu tuvastada ning jõuda nende juhtideni,“ ütleb ta.
Toompuu märgib, et politsei teeb juba praegu rahvusvahelist koostööd politsei, pankade, sideettevõtete ja teiste asutustega.
„Kelmuse ahela tippudeni jõudmine on väga aeganõudev protsess. Suurte operatsioonide puhul me ei räägi nädalatest, vaid see on aastatepikkune koostöö,“ rõhutab ta.
Toompuu sõnul kasutatakse selleks erinevaid meetodeid, mis võimaldavad tuvastada, kuhu Eesti inimeste raha edasi liigub ning millised inimesed ja võrgustikud skeemidega seotud on.
„Uue keskse üksuse roll on koondada see info kokku ja luua tervikpilt, et neid grupeeringuid ka rahvusvahelisel tasandil tabada,“ lisab spetsialist.
Ta juhib tähelepanu sellele, et sageli paiknevad kõnekeskused, kelmuste organiseerijad ja rahavoogude liigutajad eri riikides, mistõttu on kelmuste seostamine konkreetse asukohaga keeruline.
„Kõnekeskused võivad asuda ühes riigis, kuid neid juhitakse hoopis teisest,“ selgitab Toompuu.
Seejuures töötab politsei tema sõnul esmajoones inimestega, kes tegutsevad vahetult Eestis. Need on nii kohalikud kui ka välismaalased, keda sotsiaalmeedia kaudu värvatakse.
„Näiteks oleme viimasel ajal kinni pidanud mitmeid Läti kodanikke,“ toob Toompuu näite. „Samas oleme ka kõnekeskuseid võtnud varem koostöös teiste riikide kolleegidega välismaal maha.“
Ta rõhutab, et kuigi osa kelmide kõnekeskusi asub Ukraina territooriumil, tehakse petukõnesid ka teistest riikidest üle maailma.
„Eesti politsei on aastaid teinud tihedat koostööd Ukrainaga, et rahvusvaheliste kelmuskuritegudega võidelda. Oleme kohtunud nii Ukraina uurijatega, kes operatiivselt juhtmeid lahendavad, aga ka juhtkonnatasandil, et mõista suuremat pilti,“ räägib spetsialist.
Tema sõnul on Ukraina küberpolitsei käinud ka Eestis, et meie uurijatega infot vahetada ja leida ühiseid viise, kuidas kelmusi takistada.
Kõnekeskuseid on avastatud veel näiteks Gruusiast, Lätist, Leedust, Poolast, Hollandist, Rumeeniast, Soomest ja Venemaalt.
„See ei ole ühe või kahe riigi probleem, vaid tegemist on globaalse organiseeritud kuritegevusega. Petturite võrgustik on rahvusvaheline ja mitmetasandiline ning nad ei tegutse füüsiliselt ühes kohas ega sihi ainult konkreetse riigi elanikke,“ rõhutab Toompuu.
Näitena toob ta operatsiooni, mis viidi läbi eelmise aasta oktoobris koostöös Läti ja Austria politsei ning Europoli ja Eurojustiga. Selle käigus tabati Lätist kelmusi organiseerinud grupp, mis lõi Lätis laiaulatusliku SIM-boks struktuuri, mis võimaldas kurjategijatel üle Euroopa kelmusi toime panna, sealhulgas Eestis.
„Mõne aasta eest neutraliseerisime Ukrainas väga suure IT infrastruktuuri, mis pärssis mitu kuud kelmide tegevust,“ lisab Toompuu.
Tema sõnul on rahvusvahelisel tasandil õnnestunud tabada mitmeid inimesi, kes on olnud kelmustega seotud ning jõuti seeläbi ka kõrgema taseme organiseerijateni.
Õiguslik labürint
„Rahvusvaheliste kelmuste uurimine võib kesta aastaid ja see ei ole seotud ainult skeemide keerukusega,“ ütleb riigiprokurör Jürgen Hüva.
Tema sõnul peavad õiguskaitseorganid arvestama sellega, et erinevates riikides kehtivad erinevad seadused, menetlusreeglid ja tõendite kogumise nõuded.
„Iga info või tõendi saamiseks tuleb esitada ametlik õigusabipalve ning oodata vastust partnerasutustelt. See protsess on paratamatult aeglasem kui riigisisene asjaajamine,“ selgitab ta.
Lisataskusi tekitab ka see, et uurimises osaleb mitu riiki, kellel on erinevad prioriteedid, töökoormus ja tehnilised võimalused.
Ühe peamise takistusena nimetab prokurör kahtlusaluste Eestisse kohtu ette toomist.
„Kui inimene asub mõnes Euroopa riigis, toimib koostöö üldjuhul kiiresti ja tõrgeteta – pärast isiku tuvastamist saame põhjendatud kuriteokahtluse korral väljastada Euroopa vahistamismääruse ning tabamisel peetakse ta kinni ja antakse Eestile välja. Kui aga kahtlusalune viibib kolmandas riigis, muutub protsess märksa keerulisemaks,“ ütleb Hüva.
Mitmete riikidega on koostöö puudulik või väga aeglane ning paljude riikide siseriiklik õigus keelab oma kodanike väljaandmise täielikult.
Keerukas on ka seose tõendamine välisriigis tegutseva kõnekeskuse ja Eestis tekkinud kahju vahel. Uurimisel tuleb tõestada, et konkreetne kõne, mis jõudis Eesti ohvrini, pärines just konkreetsest kõnekeskusest. Selleks on vaja sideandmeid, logisid ja salvestisi, mis asuvad sageli välisriigi teenusepakkujate juures.
„Lisaks tuleb tuvastada ka inimesed, kes keskuses töötasid ja seda juhtisid ning tõendada ka seda, et nad olid teadlikult suunanud oma tegevuse selleks, et tekitada varalist kahju Eestis. See ei ole võimatu, kuid nõuab rohkem ressurssi,“ rõhutab prokurör.
Raha jälitamine on raskendatud ka krüptovaluutade ja vahendajate kasutamise tõttu.
„Kuigi tehingud on plokiahelas nähtavad, ei ole alati võimalik siduda konkreetset aadressi konkreetse inimesega. Kurjategijad kasutavad segamisteenuseid ja vaheplatvorme, mis tekitavad täiendavaid kihte,“ selgitab Hüva.
Samal ajal kasutatakse raha liigutamiseks n-ö diilereid, kelle kaudu jõuda tegelike organiseerijateni on aeganõudev. Samas märgib Hüva, et riigi võimekus krüptotehinguid analüüsida on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas paraneb.
„Ükski kuritegelik käitumisviis ei taga sada protsenti loodetud anonüümsust, lihtsalt mõnedel juhtudel peavad õiguskaitseorganid veidi rohkem pingutama,“ lisab prokurör.
Raha tagastamine kannatanutele alati ei õnnestu. Prokuröri sõnul liigutatakse raha väga kiiresti edasi ja kui kannatanu ei reageeri kohe, on ülekandeid hiljem keeruline peatada.
„Kui raha jõuab krüptosse või sularahana välja võetakse, muutub selle tagasisaamine veel keerulisemaks,“ ütleb ta. Mõnel juhul on võimalik kahju hüvitada konfiskeeritud vara arvelt, kuid seda ei saa kõigile juhtumitele laiendada.
Hüva rõhutab, et politsei ja prokuratuur tegelevad iga päev sellega, et tuvastada ja lõhkuda kelmuste ahelaid ning jõuda inimesteni, kes skeeme tegelikult juhivad.
„Sageli jõutakse esmalt vahendajateni, kuid eesmärk on alati liikuda edasi nende isikuteni, kelle kontrolli all toimivad kõnekeskused ja rahaliikumise kanalid,“ ütleb ta.
Hüva lisab, et menetluses on juba mitmeid mahukaid kriminaalasju, sealhulgas selliseid, millest saame peagi ka avalikkusele rääkida.
Korter ohus
Kurjategijad muutuvad üha jõhkramaks: nende ohvriteks langevad sageli eakad inimesed, keda ei veenda üksnes raha üle andma, vaid ka oma isiklikku eluaset maha müüma.
Näiteks veebruari lõpus müüs 84-aastane Tallinna elanik pärast politseinikena esinenud kurjategijate telefonikõnesid maha oma korteri ja andis saadud raha üle võõrale isikule. Esialgse hinnangu kohaselt ulatus kahju vähemalt 70 000 euroni.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johanson sõnul puutuvad notarid regulaarselt kokku olukordadega, kus kedagi mõjutatakse või keegi on juba kelmuse ohver. Ta rõhutab, et pettuste tõkestamine on notarite üks põhiülesannetest. Seejuures pettuste liigid ja ülesehitus muutuvad pidevalt.
Notaril on võimalik tehing peatada või edasi lükata, kui ta on veendunud, et inimene ei tegutse omast vabast tahtest või ta ei saa tehingu sisust aru.
„Samas saab notar seda teha ainult siis, kui tehinguosaline räägib talle tõtt,“ märgib Saar-Johanson.
Tema sõnul on petturid kinnisvarapettuste puhul tihti õpetanud ohvrit notarile valetama, tema eest fakte varjama ja esitama enesekindlalt väljamõeldud, kuid usutavat lugu, miks ta kinnisvara müüb. Vahel pannakse inimene uskuma, et hoopis notar on petis. Olukorras, kus ohver notarile järjekindlalt valeinfot esitab ja olulist infot varjab, on notaril võimatu pettust ära hoida.
Ta rõhutab, et notaril on kohustus kaitsta tehingus nõrgemat poolt, kelleks eakad tihtilugu on. Notaritel on palju kogemusi olukordadega, kus vanemaealist inimest mõjutavad lähedased oma kodu kinkima olukorras, kus see ei ole kuidagi kinkija huvides.
Sellisel juhul saab notar näiteks paluda teisel osapoolel ruumist lahkuda, et eakaga nelja silma all vestelda ja veenduda, et teda ei survestata.
Ent skeemides, kus inimest mõjutatakse müüma kinnisvara võõrastele ning hiljem andma saadud raha kurjategijatele, on juhtumite mustrid väga erinevad.
„Kõik ohvrid ei ole vanemaealised, nende emakeel on erinev, kinnisvara ei müüda alati alla turuhinna ja tasumine käib pangaülekandega,“ selgitab Saar-Johanson. „See teeb pettuse äratundmise keerulisemaks, sest pole ühist pettusele viitavat märki.“
Notarid panevad inimestele südamele: olge notariga alati aus, olenemata sellest, mida keegi teine on teil palunud notarile rääkida.
„Kõige olulisem on notarit usaldada ja rääkida talle ausalt tehingu taustast ja sisust,“ ütleb Saar-Johanson. „Soovitame inimestel mõelda notarist kui usaldusisikust, kellel on alati kohustus nõrgemat poolt kaitsta. Seetõttu on oluline ka notarite füüsiline kohalolu üle Eesti – isiklik kohtumine notariga annab võimaluse märgata olukordi, kus inimest mõjutatakse.“
Interpoli raport
Interpoli pressiesindaja Ruben Lim Vende teatas MK-Estoniale, täheldab organisatsioon finantspettuste skeemide kiiret keerukamaks muutumist ja laienemist üle kogu maailma, mida kinnitavad värsked analüütilised materjalid, mida ta meie toimetusega jagas.
Raporti kohaselt on pettustest saamas tänapäeval globaalne kuritegelik tööstusharu, mis on tihedalt seotud küberkuritegevuse, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubandusega.
Mitmetes riikides tegutsevad kuritegelikud kõnekeskused lausa vabrikute põhimõttel: nende tegevusega võib olla seotud sadu tuhandeid inimesi, kellest osa on inimkaubanduse või inimeste ekspluateerimise ohvrid, keda sunnitakse veebipettustes osalema.
Interpoli eksperdid toovad esile ka uusi ohvrite survestamise viise. Üha enam kasutatakse skeemides sekspressimist (sextortion), romantilisi ja investeerimispettusi ning tehisintellekti tehnoloogiaid. Organisatsiooni hinnangul võib tehisintellekti abil toime pandud kelmus tuua kurjategijatele 4,5 korda rohkem tulu kui traditsioonilised meetodid.
Viimastel aastatel on Interpol toetanud enam kui 1500 piiriülest uurimist seoses finantspettuste ja kadunud varadega summas ligikaudu 1,1 miljardit dollarit. Organisatsioon rõhutab: selliste kuritegude kasvu saab peatada vaid tihedama rahvusvahelise koostöö, kiire andmevahetuse ja inimeste teadlikkuse tõstmise abil.
Kommentaar
Märt Hiietamm, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja
Küberruumis toimuvad pettused on globaalse haardega äri, mis ei tunne riigipiire, süümepiinu ega kaastunnet.
Ohvritelt raha väljapetmiseks kasutavad kelmid kõiki tehnilisi vahendeid, mis neile oma eesmärgi saavutamiseks kasulikud ja kättesaadavad on: tehisaru abil toodetud petulehed, e-kirjad, sõnumid, pildid, videod.
Petulehtede majutamiseks, e-kirjade ja sõnumite saatmiseks kasutavad nad teenusepakkujaid nii Euroopa Liidus kui ka väljapool seda. Ühtki riiki, piirkonda või teenusepakkujat, kelle juures oleks erakordselt palju petulehti, välja tuua ei saa.
Sageli pole teenusepakkujal aimugi, et nende serverisse üles pandud veebilehe, nende taristu kaudu liikunud e-kirja või sõnumi eesmärk on kedagi petta. Vahel on seda ka meil keeruline hinnata.
Mõni investeerimisplatvorm või veebipood võib ju tunduda kahtlane, aga selleks, et meil oleks alust paluda veebimajutajal see eemaldada, peame olema ise veendunud, et tegu on pettuse eesmärgil üles seatud lehega.
Enamasti on veebimajutajad ja teised teenusepakkujad koostööaltid ning võtavad petulehed pärast vastava teavituse saamist kiiresti maha, kuid vahel tundub, et see on nagu Heraklese võitlus Lerna hüdraga: lööd ühe pea maha, kasvab kaks asemele.
Tööstuslikes kogustes uute petulehtede tootmine on tänu tehisarule muutunud lihtsaks ja odavaks.
Telefonikasutajatel soovitame kasutada RIA intsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE loodud rakendust Encrypted DNS. See blokeerib ligipääsu meile teadaolevatele pahatahtlikele lehtedele, kus võib kaotada oma raha või andmed.
Tehnilistest lahendustest tähtsam on aga see, et võimalikult paljud inimesed oleks küberruumis varitsevatest ohtudest teadlikud, oskaksid neid märgata ja vältida. Selleks soovitame RIA ennetuslehel www.itvaatlik.ee tutvuda levinud petuskeemidega ja järgida seal toodud soovitusi.
Vahel kasutatakse pettuste läbiviimiseks ka pahavara ja kaughaldusprogramme (AnyDesk, TeamViewer vmt). See näeb tüüpiliselt välja nii, et pettur palub inimesel alla laadida ekraanijagamise rakenduse ning juhendab selle abil inimest ülekandeid tegema või teeb neid tema eest ise.
Selliste vahendite kasutamise osakaal on pigem vähenenud. Enamasti paluvad petturid sisestada PIN-e või pangakaardi andmeid.
Petuskeemid vahelduvad – kui mõni saab väga tuntuks, siis selle efektiivsus langeb ja tuleb välja mõelda järgmine. Sotsiaalset manipulatsiooni kasutatakse järjest rohkem, praegu väga levinud petukõnede puhul on sellel sageli mitu sammu.
Kõigepealt helistab näiteks panga esindajat teesklev pettur, kes räägib kahtlastest tehingutest kontol. Seejärel tuleb uus kõne „politseist“, kus infot kinnitatakse ja väidetakse, et tehingute tõkestamiseks on vaja teha erinevaid tegevusi, mõnikord kuni pangakaardi füüsilise üleandmiseni välja.
Neid stsenaariume on erinevaid, petturid jälgivad ühiskonnas toimuvat ja mõtlevad välja uusi viise, kuidas inimestele läheneda. Kasutatakse teada-tuntud psühholoogilisi võtteid nagu hirmutamine, autoriteedile rõhumine, ohvri tagant kiirustamine, kiire tulu või rikastumise lubamine jne.
Kommentaar
Jacobien Breukink, EL-i kriminaalõigusalase koostöö ameti Eurojust esindaja
Näeme suuri majanduskuritegusid puudutavate õigusalase koostöö taotluste arvu kasvu: ligikaudu 34 protsenti kogu agentuuri tööst on seotud just selliste juhtumitega. Ainuüksi 2025. aastal uuriti ameti toetusel enam kui 4800 piiriülest juhtumit.
Veebipetturid tegutsevad rahvusvahelisel tasandil: ohvrid asuvad sageli ühes, kurjategijad aga hoopis teises riigis. Seetõttu peavad prokurörid kiiresti vahetama nii tõendeid kui ka õigusabipalveid, et politseioperatsioone saaks läbi viia samaaegselt mitmes riigis.
Üheks tõsiseks takistuseks on paraku endiselt osade Euroopa Liidu väliste riikide piiratud koostöövalmidus.
Rahvusvahelise töö tõhustamiseks tegutseb Eurojustis 13 prokuröri EL-i välistest riikidest, samuti on enam kui 80 riigis loodud spetsiaalne kontaktpunktide võrgustik. See muudab õigusabi koordineerimise lihtsamaks ning suurendab märkimisväärselt kurjategijate vastutusele võtmise tõenäosust.
Tuleb märkida, et kurjategijad kasutavad ebaseadusliku tulu varjamiseks üha enam krüptoraha ja keerulisi finantsskeeme, tegutsedes sealjuures seaduslike ettevõtete varjus.
Tänu tõhusale õigusalasele koostööle on aga juba varasemalt astutud edukaid samme selliste kuritegelike võrgustike esindajate vastu, kes on petnud inimesi mitmel pool üle maailma.
Nii viidi märtsis Eurojusti toel läbi operatsioon Saksamaal veebikelmustega tegelenud rühmituse vastu.
Käesoleva aasta alguses viisid 11 vahistamist Ukrainas Leedu ja Läti elanikele suunatud kõnekeskuse likvideerimiseni.
Ning 2025. aasta detsembris sulgesid Tšehhi, Läti, Leedu ja Ukraina õiguskaitseorganid Eurojusti osalusel ühiselt mitu kõnekeskust Ukraina territooriumil.
Kuivõrd kurjategijad tegutsevad üha globaalsemalt ja teevad piiriülest koostööd, kasvab vajadus õigusalase koordinatsiooni järele veelgi. Agentuuris eeldatakse, et õiguskaitseorganid pöörduvad rahvusvahelise koostöö korraldamiseks üha sagedamini Eurojusti poole, mis tähendab, et ka nende töölauale jõudvate juhtumite arv jätkab kasvamist.
