„Selle aasta mais kirjutati uudistes, et Eestis kaotab üha rohkem inimesi töökohti – tööta on peaaegu 65 000 inimest! Ja sõna otseses mõttes kuu aega hiljem ilmub uudis, et töötuid on juba 45 000. Kuidas see võimalik on, kuhu ülejäänud kadusid?“ kirjutab toimetusele Vladimir Narvast. MK-Estonia uuris, mis peitub nende statistikanumbrite taga ja kuidas neid tõlgendada.
Igal kuul ilmuvad uudistes murettekitavad andmed tööturu olukorra kohta. Eurostati andmetel kuulub Eesti ELi ühe kõrgeima töötuse määraga riikide hulka. 2025. aasta esimeses kvartalis oli Statistikaameti hinnangul tööta 64 200 inimest – see on viimase 12 aasta kõrgeim näitaja.
Töötukassa andmetel oli aga 27. juuli seisuga riigis vaid 45 800 ametlikult registreeritud tööotsijat. Kuidas seletada ligi 20 000 inimese suurust lahknevust?
Küsitlus või registreerimine
„Töötusest rääkides võib tugineda kahele allikale: Töötukassa registri andmetele ja Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetele,“ selgitab Töötukassa esindaja Lauri Kool.
Just andmekogumismeetodite erinevus selgitabki, miks mõnede ekspertide arvates tunduvad ühed numbrid „süngemad“ kui teised.
Miks need näitajad vahel kattuvad, aga mõnikord erinevad oluliselt?
„Töötukassas registreeritud töötute arvu jälgitakse igapäevaselt (kodulehel avaldatakse iga päev värsked andmed ning registreeritud töötute arv hakkas kevadest langema) ning iga numbri taga on reaalne registreeritud töötu – inimene, kes on endast teada andnud ja on valmis tööle asuma,“ jätkab Kool. „Statistikaameti uuring põhineb küsitlusel. Esimese kvartali uuringus vastas küsimustele umbes 2800 leibkonda, mis kokku moodustab veidi üle 5500 inimese.“
Eksperdi sõnul avaldatakse statistika suure ajalise viivitusega. Näiteks esimese kvartali tulemused avaldati alles mai keskpaigas.
Nagu Lauri Kool märgib, loetakse Statistikaameti uuringu metoodika kohaselt töötuteks kõik 15–74-aastased isikud (mõnes uuringus isegi kuni 89-aastased).
„Kui sellest vanuserühmast välja võtta tööealised inimesed, siis tegelikult ei ole need numbrid (Töötukassa ja Statistikaameti omad) nii erinevad, eriti arvestades, et eakate osakaal ühiskonnas jätkuvalt kasvab. Teine küsimus on, kas pensionäre peaks arvestama töötute hulka, aga just nii on kokku lepitud Euroopa statistika kogumises,“ selgitab spetsialist.
Töötukassas peetakse arvestust teisiti
Lauri Kool rõhutab: registreeritud töötud on vanuses 16 eluaastast kuni pensionieani. Lisaks mõjutab nende arvu oluliselt seadusandlus – see võib Töötukassa esindaja sõnul mõjutada inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta.
„Kui ravikindlustuse saamine pigem soodustab töötuna registreerimist, siis tööotsimiskohustus ja nõustamistel käimine pigem vähendavad sellist motivatsiooni,“ ütleb Kool.
Seega ei saa Statistikaameti ja Töötukassa andmeid otseselt võrrelda.
„Näiteks paar aastat tagasi oli olukord, kus Töötukassas registreeritud töötuid oli rohkem kui Statistikaameti tööjõu-uuringus end töötuks nimetanuid,“ meenutab Lauri Kool.
Tema sõnu kinnitab ka Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Ta toob näite: 2023. aastal läbi viidud tööjõu-uuringu andmetel oli riigis 45 900 töötut, kellest umbes kolmandik (16 200 inimest) ei olnud Töötukassas arvel. Samal ajal oli registreeritud töötuid 51 300 inimest. Enamik neist – 29 700 – loeti Statistikaameti küsitluse kohaselt töötuteks, ülejäänud aga olid hõivatud või mitteaktiivsed.
Arvestusmetoodika
Kuidas Statistikaamet arvutab, kui palju inimesi riigis tegelikult tööta on?
Sigrid Saagpaku sõnul viiakse tööjõu-uuring läbi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodika alusel.
Selle metoodika järgi kuuluvad töötute hulka tõepoolest kõik 15–74-aastased inimesed. Samas peavad nad vastama kolmele tingimusele:
- neil ei ole tööd (ei ole kusagil hõivatud ega ajutiselt puhkusel);
- on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma;
- otsivad aktiivselt tööd (näiteks vaatavad töökuulutusi, pöörduvad Töötukassasse, tuttavate kaudu jne).
Alla 15-aastased ja üle 89-aastased inimesed, samuti need, kes ei ole hõivatud ega otsi tööd, loetakse majanduslikult mitteaktiivseteks.
Kui usaldusväärselt peegeldab see statistika olukorda Eesti tööturul?
„Statistikaameti uuring viiakse läbi rahvusvaheliselt standardiseeritud metoodika alusel. See tagab, et selle tulemusi tunnustatakse välismaal ja need on sobilikud rahvusvaheliseks võrdluseks,“ rõhutab Saagpakk. „Kõikide nõuete täitmist jälgib rangelt Eurostat, mis on täiendav garantii hõiveandmete kvaliteedile ja usaldusväärsusele.“
INFOGRAAFIKA
Kommentaar
Oleg Tšubarov, Raudteelaste Ametiühingu juht
Ametiühingu seisukohast peegeldab ametlik statistika vaid osaliselt tegelikku pilti Eesti tööturul.
Probleem seisneb lahknevuses registreeritud töötuse ja tegeliku hõive vahel riigis. Ametiühingud leiavad, et ametlik statistika alahindab probleemi ulatust, kuna ei arvesta varjatud töötust. Paljud inimesed ei ole ametlikult töötuna arvel, sest nad ei saa enam toetust ega näe registreerimisel mõtet. Nad töötavad lühiajaliste või tunnipõhiste lepingute alusel, mis ei taga elatusmiinimumi, kuid mida loetakse siiski „tööks“. Nad on sunnitud töötama osalise tööajaga, mida nad ei ole vabatahtlikult valinud.
Eelkõige viib see vaesuse ja ebavõrdsuse kasvuni.
Töölepingu seaduse muudatused (paindlikud lepingud, lisatöötunnid ilma lisatasuta) toovad kaasa töötajate õiguste suurema rikkumise ja varjatud töötuse kasvu, mis võib esile kutsuda sotsiaalseid pingeid. Hõive vähenemine viib kuritegevuse taseme tõusuni.
Niipea kui tööandja hakkab rääkima koondamistest, mõjutab see kõiki kollektiivi töötajaid. Ka nende psühholoogiline tervis on löögi all. Töö kaotamine tähendab stabiilse sissetulekuallika ja tulevikukindluse kaotust, mis viib sageli stressi, närvipinge ja depressioonini.
Isegi toetuste süsteemi olemasolul kogeb oluline osa töötutest elatustaseme langust – toetused on ajaliselt ja suuruselt piiratud, samuti mõjutab maksude tõus.
Me näeme täna, kuidas töötuse kasv peegeldub riigi poliitilises elus. Kui märkimisväärne osa Eesti elanikest seisab silmitsi töö kaotamisega või tunneb töökoha ebakindlust, väheneb usaldus võimude vastu.
Valitsus peaks sellesse probleemi väga tõsiselt suhtuma. Kuid kahjuks suhtutakse töötutesse ainult kui statistikasse ja mõtetega – küll me selle üle elame.
