MK-Estonia toimetusse pöördus tallinlane Sergei (62), kes kurtis, et kohtutäitur võttis temalt talu. „Talu kinkis mulle tütar,“ räägib invaliidsuspensionär. „See on minu ainus kinnisvara. Mul olid võlad ja ma maksin korralikult kohtutäiturile. Siiski müüs ta selle enampakkumisel maha, ilma et oleks mulle sellest teatanud.“ Kohtutäitur aga kinnitab, et kõik ei olnud sugugi nii. Selle keerulise loo üksikasju uuris MK-Estonia.
Sergei räägib, et juba enne koroonapandeemiat tabas teda insult.
„Minu ainsaks sissetulekuks oli töövõimetuspension,“ ütleb mees, kes on tunnistatud täielikult töövõimetuks. „Ühel hetkel läks rahaga nii raskeks, et pidin laenu võtma.“
Ja nagu selgub, mitte tavalist, vaid kiirlaenu.
„Lõpuks hakkas asjaga tegelema kohtutäitur,“ räägib Sergei. „Minu konto arestiti ja elamiseks hakati mulle jätma vaid osa minu töövõimetuspensionist. Hiljuti kinkis aga tütar mulle talu. Tahtsin seal loomadega tegelema hakata. Aga siis tuli kiri mehelt, kes väitis, et ostis mu talu enampakkumiselt. Selgus, et kohtutäitur nägi, et mul on talu, ja müüs selle kohe maha! Aga Eesti seaduste järgi ei tohi inimese ainsat eluaset müüa! Mis siis välja tuleb: ma maksin aastaid ja aastaid, aga võlg ei vähenenud, ja lõpuks võeti mu kinnisvara ka ära! Ja ma jään ikka võlgu, iga kuu võetakse minult raha maha!“
Olulised nüansid
Asjaolude selgitamiseks pöördus MK-Estonia kohtutäituri büroosse, kes Sergei juhtumiga tegeleb.
„Seadusest tulenevate piirangute tõttu ei ole meil õigust avaldada konkreetsete täitemenetluste täpseid detaile,“ vastab büroo esindaja Sergei Volf. „Saame selgitada ainult üldises korras.“
Ta kinnitab: „Sellele isikule kuuluv kinnisvara leidis tõepoolest uue omaniku avaliku enampakkumise teel. Kogu teave tema võlgnevuste, kinnisvara arestimise ja enampakkumise põhjuste kohta oli talle varem edastatud. Võlgniku päringutele vastame sisuliselt võimalikult lühikese aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Samas võib kohtutäitur keelduda vastamast deklaratiivsetele kirjadele, millele on äärmiselt raske anda sisukat ja põhjendatud vastust. Selliste kirjade hulka kuuluvad reeglina teated, mis sisaldavad vaid üldist teavet ilma konkreetsete küsimuste või täpsustusteta, näiteks: „Ma elan siin“, „Teil pole õigust“, „Esitan teie peale kaebuse ja hagi“ ja nii edasi.“
Büroo esindaja sõnul teavitatakse menetlusosalisi igast täitetoimingust eraldi, nagu ka kõigist konkreetse toimingu tagajärgedest.
„Kui võlgnikul on lisaküsimusi või miski vajab kiiret lahendamist, siis minu isiklik number ja büroo telefon on märgitud peaaegu igas minu saadetud e-kirjas – nende kaudu saab vajadusel minuga üsna lihtsalt ja kiiresti ühendust võtta,“ rõhutab ta.
Mis puudutab väidet ainsa eluaseme müümise võimatusest, siis Volf märgib: „Füüsilisest isikust võlgniku puhul näeb seadus tõepoolest ette teatud esemed ja osa sissetulekust, millele ei saa sissenõuet pöörata (Täitemenetluse seadustiku [TMS] § 66 sisaldavad vara loetelu, mille arestimine ja müük võla katteks on reeglina keelatud, ning § 131 reguleerib sissetulekute arestimise piiranguid). Kuid TMS-is, nagu ka teistes kehtivates Eesti Vabariigi seadustes, puudub eraldi regulatsioon võlgnikule kuuluva arestimisele mittekuuluva kinnisvara kohta.“
Ta selgitab, et kui võlg on suur, seda ei tasuta või makstakse nii vähe, et see ei aita võlgnevust õigeaegselt katta, ja muid mõistlikke viise raha tagasi saamiseks pole, siis võib vajadusel sissenõude pöörata ka võlgniku kinnisvarale.
Volf lisab: „Enamikul juhtudel on täitemenetluse aluseks kohtuotsus ning täitedokument annab täiturile õiguse täitetoimingute läbiviimiseks. Iga eraldiseisva vara (sealhulgas kinnisvara) arestimiseks ei pea kohtutäitur saama eraldi kohtu luba ega uut kohtuotsust.“
Kommentaar
Tatjana Afanasjeva, kohtutäitur
Eestis ei ole sellist regulatsiooni, mille kohaselt ei tohiks müüa ainsat eluaset, samuti pole piirangut võlasumma osas – st sõna otseses mõttes võib ka 1-eurose võla pärast korteri maha müüa. Muidugi selliseid olukordi ei teki, sest võlgnik saab alati enne enampakkumise lõppu võla täielikult tasuda.
Regulaarsed maksed või kinnipidamised iseenesest ei peata täitetoiminguid. Seadus kohustab täiturit võtma tarvitusele kõik seaduses ettenähtud meetmed nõude viivitamatuks täitmiseks. St kohtutäitur ei saa täitmist peatada, kuna sissetulekust on hakanud laekuma väikesed summad.
Kui aga sissetulekust või kontolt laekub kogu võlasumma ulatuses kinnipidamine, st toimub võla täielik tasumine, vabastab täitur vara aresti alt.
Täitetoiminguid (näiteks kinnisvara arestimist ja enampakkumist) saab peatada sissenõudja ja kõigi liitunud sissenõudjate avalduse alusel või kohtumääruse alusel.
Kui võlgnikul on mitu täiteasja, tegeleb kinnisvara arestimise ja müügiga üks täitur ning kõik teised liituvad temaga, et kinnisvara müügi korral saaksid ka nende nõuded rahuldatud. St liitumine toimub ainult kinnisvarale sissenõude pööramise osas.
Ja seadus ütleb, et liitunud sissenõudjatel on samad õigused mis „põhisissenõudjal“, sealhulgas õigus nõuda kinnisvara müüki.
Sissetuleku (näiteks pensioni) arestimisaktid täidetakse nende laekumise järjekorras. Ja tekib olukord, kus pensionist laekuvad summad esimese arestimisakti alusel, samas kui teised ootavad järjekorras. Siis hakkavad need, kes on järjekorras, nõudma kinnisvara müüki sellelt kohtutäiturilt, kes saab igakuiseid kinnipidamisi pensionist. Ja see kohtutäitur on kohustatud kinnisvara müüma.
Igakuised laekumised peavad olema vormistatud kokkuleppena kõigi sissenõudjatega. Võlgnik peaks sõlmima maksegraafiku kõigi sissenõudjatega („põhi-“ ja „liitunud“). Ja kui kõik on graafikutega nõus ning on andnud nõusoleku kinnisvara aresti või enampakkumise peatamiseks, alles siis võib rääkida sellest, et võlgnik võib olla rahulik, makstes regulaarselt igale sissenõudjale kindlaid summasid.
Kui kasvõi üks sissenõudja ei ole graafiku ja kinnisvara aresti või enampakkumise peatamisega nõus, on võlgnikul õigus esitada kohtule avaldus täitemenetluse/menetluste ajatamiseks. Ja siis teeb otsuse graafiku kohta kohtunik, arvestades nii võlgniku kui ka sissenõudjate arvamust.
Pidage meeles: kohtusse pöördumine ei peata kinnisvara arestimist ja müüki! Ajatamisavaldust võidakse menetleda kuid, ja selle aja jooksul jõuab kohtutäitur juba kinnisvara müüa. Seetõttu tuleb koos ajatamisavaldusega esitada kohtule ka avaldus enampakkumise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras. Seda avaldust menetleb kohus väga kiiresti.
Niisiis, enampakkumise peatamiseks on 3 alust:
- võla/võlgade täielik tasumine;
- sissenõudja/sissenõudjate avaldus;
- kohtumäärus.
Kohtutäitur on kohustatud võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osapooltele arestimis- ja enampakkumisteate, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse suhtes laekunud kaebuste kohta ja muud seaduses ettenähtud dokumendid. Võlgnik võib teavitada täiturit talle menetlusdokumentide kättetoimetamise viisist ja kontaktandmetest, millele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks.
Kõigi oma õiguste kohta saab võlgnik teavet täiturilt – just tema on esmane infoallikas. Täituri poole võib pöörduda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ta on kohustatud vastama 30 päeva jooksul.
Kui aga võlgnik on saatnud kirja, kuid vastust 30 päeva jooksul ei tule, tuleb kindlasti täituriga ühendust võtta.
Praktikas tekib sageli olukordi, kus võlgnik on kirjutanud täiturile kirja, milles ta midagi ei küsi, kuid ootab täiturilt „vestluse jätkamist“. Näiteks – kirjutab, et raha pole, maksta ei saa. See pöördumine lisatakse toimiku materjalide hulka, kuid kohtutäitur sellele ei vasta.
Või veelgi sagedamini, võlgnik saab vastuse, mis teda „ei rahulda“, või vastuse eesti keeles, ja leiab seejuures, et kohtutäitur pole talle vastanud.
Antud juhul on mõistlik registreerida end kohtutäituri vastuvõtule ja arutada oma olukorda isiklikus vestluses.
Igasse dokumenti, mis tuleb kohtust või kohtutäiturilt, tuleb suhtuda väga tähelepanelikult. Ei kohtud ega kohtutäiturid saada rämpsposti. Kui saadud dokument on arusaamatu, tuleb kindlasti saatjaga ühendust võtta ja selgitusi saada.
Dokumentide ignoreerimine või neile tähelepanu mittepööramine võib kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi. Nii võib võlgnik tagantjärele teada saada, et tema korter on juba enampakkumisel müüdud.
Kui võlgnikul on küsimusi stiilis „maksan ja maksan, aga võlg ei vähene“, tuleb küsida täielikku võla jaotust: kui palju oli, kui palju on juba makstud, kui palju on jäänud. Alles siis saab analüüsida, miks võis võlgnikul tekkida tunne, et „ta maksab ja maksab, aga võlg ei vähenegi“.
Pidage meeles: teadlik suhtumine oma rahaasjadesse, kontaktandmetesse ja saabuvasse dokumentatsiooni on rahaliste raskuste eduka lahendamise võti.
