Kinnisvaraportaali City24.ee kinnitusel seisab Tallinna koduostja praegu olukorras, kus järgmine samm elamistingimuste parandamisel nõuab varasemast kordades suuremat rahalist pingutust; kui kümme aastat tagasi oli väiksemast korterist suuremasse või majja liikumine paljude jaoks realistlik eesmärk, siis tänaseks on see muutunud üha keerulisemaks ja sageli kättesaamatuks, kirjutab BNS.
Kinnisvaraportaali City24.ee koostatud Maa- ja Ruumiameti tehinguandmete analüüs näitab, et kuigi inimeste sissetulekud on kasvanud, on eluaseme järgmise sammu hind kasvanud veelgi kiiremini.
„Analüüsisime 2016. ja 2025. aasta tehinguandmeid, mis toovad selgelt esile, kuidas on muutunud nii ruutmeetri hinnad kui ka tüüpiliste elamispindade iseloom. Selgus, et iga järgmine samm elamistingimuste parandamiseks nõuab pealinna koduostjalt oluliselt suuremat finantsvõimekust kui varem,“ ütles City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov.
Korterite puhul on Tallinnas toimunud kümne aastaga väga suur hinnatõus. Kui 2016. aastal oli korterite keskmine ruutmeetri tehinguhind 1628 eurot, siis 2025. aastaks oli see tõusnud 3053 euroni – kasv 87,5 protsenti.
Samas ei ole korterite keskmine pindala sisuliselt muutunud – nii 2016. kui ka 2025. aastal on see püsinud ligikaudu 55 ruutmeetri juures. See tähendab, et esmakodu suurus ei ole kasvanud, kuid selle hind on märgatavalt tõusnud.
„Esmakodu ostja maksab täna sisuliselt sama suuruse eest oluliselt rohkem kui kümme aastat tagasi. See kasvatab nii laenusummat kui ka vajalikku omafinantseeringut,“ kommenteeris Noppel-Kokerov.
Andmed näitavad, et ka väikeste ja suurte korterite hinnavahe on kasvanud. 2016. aastal maksis 10–30 ruutmeetrise korteri ruutmeeter keskmiselt 1602 eurot ja suuremate, 70–250 ruutmeetriste korterite puhul 1812 eurot.
2025. aastaks on väiksemate korterite ruutmeetri hind tõusnud 3028 euroni ja suurematel 3490 euroni. Väikese korteri ruutmeetrihind on kasvanud ligi 89 protsenti ja suuremate pindade puhul 94 protsenti.
„See tähendab, et samm väiksemast korterist suuremasse ei ole enam lihtsalt loogiline jätk, vaid rahaliselt aina keerulisem otsus. Väike korter ei toimi enam odava stardiplatvormina,“ ütles Noppel-Kokerov.
Elamute puhul on muutus veelgi märgatavam. 2016. aastal oli elamute keskmine ruutmeetrihind 1619 eurot ja keskmine pindala 192 ruutmeetrit. 2025. aastaks on ruutmeetri hind tõusnud 2470 euroni ning keskmine pindala 249 ruutmeetrini.
See tähendab, et lisaks hinnatõusule on kasvanud ka tüüpiline elamupind, mis viib tehingu kogumaksumuse täiesti uude suurusjärku.
Kui võrrelda tüüpilist liikumist 55-ruutmeetrisest korterist majja, joonistub välja selge trend.
2016. aastal maksis selline korter ligikaudu 90 000 eurot ja keskmine elamu umbes 310 000 eurot – vahe umbes 220 000 eurot.
2025. aastaks maksab sama suur korter juba ligikaudu 168 000 eurot ja keskmine elamu umbes 615 000 eurot – vahe ligi 450 000 eurot.
See tähendab, et järgmise sammu tegemiseks vajalik rahaline hüpe on kümne aastaga kahekordistunud.
Kuigi keskmine palk on samal perioodil kasvanud ligi 80 protsenti, ei kompenseeri see eluaseme järgmise sammu kallinemist.
„Korteri ostmine on kallinenud, kuid veelgi rohkem on kallinenud liikumine järgmisele tasemele. See tähendab, et paljude jaoks jääb suurem kodu pikemaks ajaks kättesaamatuks,“ märkis Noppel-Kokerov.
Kui kümme aastat tagasi toimis eluasemeturg paljude jaoks loogilise astmelise liikumisena väiksemast suuremasse, siis täna on see ahel katkenud.
Väike korter ei ole enam pelgalt vahepeatus, vaid võib kujuneda pikaajaliseks lahenduseks, sest järgmise sammu tegemine nõuab oluliselt suuremat finantsvõimekust kui varem.
