MK-Estonia toimetusega võttis ühendust kaht kooliealist last kasvatav üksikema. „Sain hiljuti üllatusega teada, et Maardu linnavalitsus on tõstnud sissetulekute piirmäärasid ja seal on toetusi nüüd lihtsam saada kui Tallinnas,“ räägib naine. „Samal ajal on pealinnas kõik palju kallim. Kas Tallinnas on plaanis tõsta piirmäärasid? Või suhtutakse Maardus oma elanikesse paremini kui meil?“ Olukorda selgitavad pealinna ametnikud.
„Seni loeti vähekindlustatuks peresid, kus ühe inimese kohta jääb sissetulek alla 525 euro kuus. Nüüdsest tõstetakse see piir 625 euroni kuus,“ teatas hiljuti Maardu linnavalitsus. „See tähendab, et rohkem peresid saab vajadusel linnalt toetust. Samuti tõsteti vähekindlustatud perede sissetuleku piirmäära, mille alusel makstakse riigieelarvest toetust Maardu lastele ja noortele huvihariduses ja -tegevuses osalemiseks. Kui seni arvestati vähekindlustatud perena neid, kelle sissetulek oli kuni 450 eurot kuus esimese pereliikme kohta, siis nüüd tõsteti piirmäär 550 euroni kuus. Pere teise ja iga järgmise liikme piirmäär on edaspidi 412,50 eurot kuus (varasema 337,50 euro asemel).“
Muutunud on ka laste suvelaagri toetuse saamise tingimusi. Kui seni said laagritoetust üksikvanemad ja lasterikkad pered, kelle sissetulek jäi alla 575 euro inimese kohta, siis nüüd on piir 675 eurot kuus inimese kohta.
„Huviharidus ja huvitegevus – näiteks muusika-, kunsti- või spordiringid – aitavad lastel avastada oma andeid, õppida koostööd ja eneseväljendust ning pakuvad turvalist ja arendavat vaba aja veetmise võimalust. Uue piirmäära kehtestamisega jõuab toetus rohkemate peredeni, et ühelgi lapsel ei jääks osalemine huvihariduses või -tegevuses rahapuuduse tõttu katki. Koos vähekindlustatud peredega toetust saavad ka paljulapselised pered sõltumata sissetulekust,“ teatati Maardust.
Tallinnas 360 eurot, Maardus 625 eurot
„Kuidas on lood aga pealinnas ja kas ka siin on plaanis toetuste piirmäärasid tõsta?“ küsisime Tallinna linnavalitsusest.
„Tallinna linn tõstis sissetulekust sõltuva toetuse piirmäärasid eelmisel aastal ja need jõustusid käesoleva aasta jaanuarist,“ kommenteerib olukorda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindaja Ulli Luide. „Lastele on maksimaalne määr 450 eurot kalendriaastas, täiskasvanutele 350 eurot aastas (varem olid mõlemad summad 100 euro võrra väiksemad).“
Lisaks on tema sõnul Tallinn alates käesoleva aasta teisest kvartalist tõstnud mitmeid eluasemekulude piirmäärasid, mida võetakse arvesse toimetulekutoetuse määramisel.
Ta selgitab: „Tallinnas kasutatakse sissetulekust sõltuva toetuse määramisel teistsugust loogikat kui Maardus ja teistes omavalitsustes. Tallinn on kehtestanud sissetulekupiiriks 360 eurot – see on summa, mis peab jääma inimesele või perele pärast rahvastikuregistrisse kantud eluasemega seotud kulude katmist (lähtudes toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmääradest ja sotsiaalselt põhjendatud normist). See tähendab, et Tallinna lähenemine on sarnane toimetulekutoetuse määramisega, kuid selle erinevusega, et siin on määrad kõrgemad: 360 eurot iga pereliikme kohta. Riikliku toimetulekupiiri puhul on see aga 200 eurot esimese pereliikme, 160 eurot iga järgneva täiskasvanu ja 240 eurot alaealise kohta.“
Tema sõnul lähtuti sissetulekupiiri esialgsel kehtestamisel sellest, et see võrdub 1,5-kordse toimetulekupiiriga.
„Kuna uue piirmäära kehtestamise hetkel oli toimetulekupiir 150 eurot, seati sissetulekupiiriks 300 eurot. 2024. aastal korrigeeriti seda tarbijahinnaindeksit (THI) arvestades ja summaks sai 360 eurot. 2025. aastal korrigeerimist vaja ei olnud,“ lisab Luide.
Tema sõnul tähendab see, et kui peres on näiteks kolm liiget, eluasemekulud on 600 eurot ja põhjendatud kulud (ravimid, huviringid, sporditegevused, ootamatud väljaminekud jms) on 200 eurot, siis on perel õigus sissetulekust sõltuvale toetusele, kui pärast eluaseme- ja põhjendatud kulude tasumist jääb neile kätte vähem kui 1080 eurot.
„Selle toetuse jaoks on kehtestatud uued tsentraliseeritud arvestuskriteeriumid, et toetusõiguse ja selle suuruse arvestamine toimuks kõigis linnaosades ühtsetel alustel. Toetus on muutunud oluliselt sihipärasemaks ja vajaduspõhisemaks ning infosüsteem aitab täpselt välja arvutada, millist toetust pere vajab, võttes arvesse nende individuaalseid sissetulekuid, väljaminekuid ja põhjendatud kulusid,“ kinnitab ametnik.
Toetus huviringidele
Mis puudutab huviringe, siis märgib Luide: „Tallinna pered saavad laste huviringide ja sporditegevuste rahastamiseks just sissetulekust sõltuvat toetust. Lisaks on peredele ette nähtud näiteks toetused jalgratta ja kiivri soetamiseks ning kooliaasta alguseks.“
Küsimusele, kas pealinnas saavad ka paljulapselised vanemad (sõltumata sissetulekust) toetust, et nende lapsed saaksid huviringides ja trennides osaleda, vastab Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti esindaja Ivar Jurtšenko: „Toetame laste osalemist sporditegevuses klubide kaudu, mis on esitanud korrektse rahastustaotluse. Toetus ei sõltu otseselt laste arvust peres ega laiene peredele automaatselt. Rahastuse saab laps, kes osaleb organiseeritud sporditegevuses klubis, millele linn on vahendid eraldanud.“
Tallinna Haridusameti esindajad märgivad, et linnas on igas linnaosas kokku üheksa noortekeskust, kus osalemine on tasuta, välja arvatud mõned üksikud tasulised teenused, nagu linnalaagrid jms.
Tasuta huviringe ja trenne pakutakse ka Tallinna munitsipaalkoolides. Lisaks saavad täisealised noored, noortegrupid ja -ühendused ning teised organisatsioonid koostada projekti ja taotleda oma ideede elluviimiseks rahastust.
Pealinnas tegutseb ka mitmeid noorteühendusi ja -organisatsioone, kus osalemine on reeglina tasuta (näiteks Kaitseliidu Tallinna malev (Noored Kotkad ja Kodutütred), Shokkin Group Estonia, IZUM youth club, Ethos MTÜ, Nõmme aktiivsed noored, Noorte Keskkonnaühisus, Tallinna noortevolikogu jt).
„Seda liiki toetuste puhul on kasvanud ka keskmised väljamaksed pere kohta ja toetuse taotluste arv aasta jooksul. Abivajadus on muutunud olulisemaks ja pikaajalisemaks,“ ütleb Luide.
Pealinna ametnikud märgivad, et toimetulekutoetuse saajate arv on viimastel aastatel nii Tallinnas kui ka teistes omavalitsustes Ukraina sõja tõttu märkimisväärselt muutunud.
„Seoses põgenike saabumisega Tallinna 2022. aastal kasvas toimetulekutoetuse saajate arv hüppeliselt. Kuigi järgnevatel aastatel on toetusesaajate arv oluliselt vähenenud (nad on leidnud tööd, kohanenud ja saavad iseseisvamalt hakkama), ei ole me perede arvu poolest naasnud 2021. aasta tasemele – tollal püsis see näitaja mitu aastat stabiilsena,“ räägib Luide.
Samuti on viimastel aastatel toimetulekutoetuse saajate hulka lisandunud Tallinna püsielanikke, kes on maksude tõusu ja üldise elukalliduse kasvu tõttu sattunud absoluutse vaesuse piirile ja hakanud abi vajama.
Kuigi abivajajate arv on viimastel aastatel vähenenud, on toetuste kogusumma kasvanud, kuna pered on vajanud toimetuleku tagamiseks suuremaid summasid ning toetuse saamise periood on mõnevõrra pikenenud.
„Sissetulekust sõltuva toetuse saajate arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. See on suuresti seotud Tallinna linna uuele infosüsteemile üleminekuga, kus peetakse perede kohta unikaalset arvestust, kuna toetust määratakse just perele, mitte üksikindiviidile,“ selgitab Luide.
Kasulikud viited
- Eluasemekulude piirmääradest, mida arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel: https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022044?leiaKehtiv
- Sissetulekust sõltuvatest toetustest: https://www.tallinn.ee/et/teenused/sissetulekust-soltuv-toetus-toimetuleku-tagamiseks
- Munitsipaal- ja erahuvikoolide, spordiklubide ning teiste huvitegevuse pakkujate võimalustest: https://www.tallinn.ee/et/huvitegevus-noortele/huvikoolid
- Jalgratta ja kiivri soetamise toetusest: https://taotlen.tallinn.ee/rattatoetus
