Hiljuti kiitis valitsus heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille kohaselt tõuseb toimetulekupiir alates 2026. aastast 200 eurolt 220 eurole. Minister Karmen Joller lubas, et uus süsteem on „õiglasem ja inimlikum“. Siiski kahtlevad paljud abiküsijad: kuidas need paarkümmend eurot elu muudavad, kui pärast üüri ja toiduarvete tasumist jäävad kätte vaid sendid? Ühed kurdavad, et abi pole formaalsete kriteeriumide tõttu kättesaadav, teised aga, et süsteem alandab ja nõuab iga euro selgitamist. MK-Estonia kogus kokku lugejate peamised küsimused toimetulekutoetuse kohta.
„Kaotasin kevadel töö. Esitasin toimetulekutoetuse taotluse, aga mulle vastati: teie sissetulek ületab piirmäära kümne euro võrra. Nendest kümnest eurost siis ilmselt pakutaksegi ära elada,“ kirjutab toimetusele Valentin (48).
Teine lugu Annalt (57): „Pärast kommunaalide ja toidu eest maksmist jääb mulle kätte 60 eurot. Läksin sotsiaalosakonda, aga seal öeldi, et mulle pole toetus ette nähtud. Saan aru, et seaduse järgi arvestatakse tõepoolest ainult sissetuleku ja eluaseme- ning toidukulude vahet. Muud kulud, isegi eluliselt tähtsad, valemisse ei kuulu. Aga ma kulutan tohutuid summasid ravimitele. Miks seda ei arvestata?“
Ja kiri Tatjanalt (35) Tallinnast: „Kui ma mehest lahutasin, pidin töölt ära tulema. Püüdsin leida midagi poole kohaga, aga ei õnnestunud. Siis esitasin taotluse toetuse saamiseks. Vastus oli lühike: „Eelmise kuu sissetulek oli liiga suur.“ Aga raha sai mul otsa ju mitte eelmisel kuul, vaid sellel kuul! Miks ma tingimustele ei vasta?“
Selliseid lugusid on kümneid. Inimesed kurdavad, et abisüsteem ei peegelda tegelikku elu ja „toimetulekupiir“ jääb pigem teoreetiliseks näitajaks kui reaalseks toetuseks. Meie lugejate levinumatele küsimustele vastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toimetulekumeetmete juhtivspetsialist Ulli Luide.
„Kuulsin, et mõned toetuse määramise otsused sõltuvad sotsiaaltöötajast endast. Kas vastab tõele, et paljud asjad otsustatakse „kaalutlusõiguse alusel“ ja on ruumi paindlikkuseks?“ Anna (42)
Erinevalt väga paljudest sotsiaalhoolekande seaduses käsitletavatest abimeetmetest on toimetulekutoetust puudutav osa väga detailselt reguleeritud. Selle peamiseks põhjuseks on riigi soov tagada inimestele abi võimalikult ühetaoliselt, kuna tegemist on nn viimase turvavõrguga, mille eesmärk on ennetada absoluutsesse vaesusesse sattumist.
Kaalutlusruumi on riik omavalitsustele jätnud peamiselt kahes kohas – üheks on § 133 lg 3 p 1-3, mis võimaldavad teatud sissetulekuid mitte arvestada inimese sissetulekuks (õppimist ja töötamist toetavad stipendiumid ja toetused, konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitised ja kuni poole toimetulekupiiri ulatuses saadud raha lähedastelt). Täiendav ja laiem kaalutlusruum on § 134 lg 4 punktides 1-8, mis võimaldab toetust vähendada või jätta see maksmata, kui inimene ei täida teatud kohustusi, mille eeldamine temalt on põhjendatud.
„Kulutan palju ravimitele, aga sotsiaalosakonnas öeldi, et seda ei arvestata. Miks ei lähtuta tegelikest kulutustest?“ Jelena (58)
Toimetulekutoetuse raames eraldi kulusid sissetulekust maha ei arvestata, kuivõrd riik on seisukohal, et toimetulekupiiriga on kaetud kõik esmavajadused ehk nii majapidamiskaup, toit, riided, side- ja transporditeenused jne.
Aluseks on netosissetulekud, millest arvestatakse maha põhjendatud ulatuses eluasemekulud, makstud elatis ja täitemenetluses põhjendatult kinni peetud võlgnevused.
See tähendab, et ravimikulusid ei arvestata, isegi kui need on märkimisväärsed. Sellisteks puhkudeks on aga Tallinnas olemas lisatoetus, mis võimaldab osa meditsiinikuludest hüvitada.
„Aga kui pere sissetulek ületab kehtestatud piiri vaid mõne euro võrra – kas abist keeldutakse ikkagi?“ Marek (38)
Jah, toimetulekutoetuse valem on väga konkreetne ja selle abimeetme eesmärk on tagada, et inimesele jääks pärast põhjendatud ulatuses eluasemekulude katmist elamiseks raha toimetulekupiiri ulatuses.
Näiteks kui üksiku inimese sissetulekuks on osaline töövõime toetus summas 372 eurot ning ta eluasemekulusid katma ei pea (elab emaga koos tema korteris ja ema maksab eluaseme kõrvalkulud), ta toetust ei saa, sest tema sissetulek ületab toimetulekupiiri 172 euro võrra.
Kui sama näite puhul elaks inimene eraldi omale kuuluvas korteris ja tema eluaseme põhjendatud kõrvalkulud on 200 eurot, siis määratakse talle toetus.
Toetuse valem on lihtne: toimetulekupiir + eluasemekulud – sissetulek = toimetulekutoetuse suurus.
Viimase näite puhul oleks seega toetuse suurus (200+200-372) 28 eurot.
„Jäin tööta ja nüüd laekub raha ebaregulaarselt. Kuidas sellises olukorras määratakse õigus toetusele? Kuud pole ju vennad.“ Žanna (44)
Toimetulekutoetus on kuupõhine toetus ehk seda tuleb taotleda igal kuul. Sissetulekuna võetakse arvesse eelmisel kuul laekunud tulu.
Teatud põhjendatud juhtudel võib sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 1 prim kohaselt aluseks võtta ka viimase 30 kalendripäeva sissetuleku, kui standardarvutus jätaks pere raskesse olukorda.
Näiteks kui pereisa viimane palk laekus eelmise kuu 5 kuupäeval, toetust tuleb ta taotlema jooksva kuu 20 kuupäeval – uut palka talle ei laeku, seega võib olla põhjendatud võtta arvesse pere viimase 30 päeva sissetulek, et perel tuleks toetus välja ja neile oleks tagatud vahendid oma esmavajaduste katmiseks.
Ka seda võib nimetada varemmainitud paindlikkuseks – selline otsustusruum omavalitsusel on juhtudeks, kus muidu jääks abivajaja ebasoodsasse olukorda.
„Kuulsin, et eri valdades võivad otsused olla erinevad. Kas see tähendab, et kõik sõltub konkreetsest ametnikust?“ Vladimir (50)
Jah, kohalikes omavalitsustes on kindlasti erinevaid praktikaid, eriti sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 osas, kuivõrd riik on jätnud toetuse maksmata jätmise või selle vähendamise kaalutluse täielikult omavalitsuse õlgadele.
See, kui ühtlaselt omavalitsused toimetavad, sõltub sellest, kas mitme või ühe omavalitsuse raames on kokku lepitud/sisustatud, kas, mis tingimustel ja kui palju toetust vähendatakse või otsustab iga ametnik selle jooksvalt ise.
Tallinn lähtub nimetatud paragrahvi lõikes välja toodud erisuste rakendamisel ühtsest praktikast igas linnaosas. Siiski, ka seal võib esineda mõningaid erisusi lähtudes konkreetsest juhtumist.
Näiteks elatise puhul eeldame, et see on teiselt vanemalt välja nõutud või sellega tegeletakse, kuivõrd igal vanemal on kohustus oma lapsi ülal pidada. Kui vanem põhjuseta keeldub elatist sisse nõudmast, on õigus ka toetust vähendada. Kui aga pere lagunes näiteks perevägivalla tõttu ning endine partner tegeleb ähvardamise ja jälitamisega, siis sellisel juhul on oluline tagada nii pere ohutus kui ka pere esmane toimetulek rahalise toe näol.
Samuti ei ole seaduses reguleeritud, kui suures ulatuses võib inimesel olla raha pangakontol ilma, et see mõjutaks toetuse suurust.
On ju mõistetav, et inimene, kellel on kontol 5000 eurot, ei peaks tõenäoliselt olema toimetulekutoetuse saaja.
Samas ei ole reguleeritud, milline on mõistlik summa, mis võiks olla nö rasketeks päevadeks kõrvale pandud ja iga omavalitsus hindab seda ise. Ühe jaoks võib 1000 eurot olla piisav, et toetust mitte maksta, teise jaoks võib piisav summa olla 2000 eurot ja kolmanda spetsialisti jaoks hoopis muu summa.
Seetõttu ootavad omavalitsused riigilt selgeid suuniseid, vastasel juhul saab tagada maksimaalselt selle, et ühe omavalitsuse piires tegutsevad spetsialistid ühtsetel alustel.
„Kui ma pole otsusega nõus ja arvan, et sain keelduva otsuse ebaõiglaselt – kus saab seda vaidlustada?“ Inga (39)
Inimesel on alati õigus esitada vaie või pöörduda halduskohtusse, kui ta ei ole rahul temale tehtud otsusega. Selleks on aega 30 päeva otsusest teada saamisest alates.
Kohtulugusid on olnud erinevates omavalitsustes aastate jooksul mitmeid. On neid lugusid, kus kohus laseb omavalitsusel uuesti hinnata olukorda, aga ka neid, kus kohus jõuab seisukohani, et näiteks lisakohustus (nt nõue osaleda toimetulekut soodustaval teenusel), mis on inimesele seatud, on põhjendatud vaatamata sellele, et inimene ei soovi teenuseid, vaid ainult rahalist abi.
„Mis on kogu selle süsteemi peamine probleem – liiga väike toetus, jäigad reeglid või inimeste teadmatus?“ Pavel (52)
Peamine probleem on selles, et tänane toimetulekupiir on liialt madal ega taga tegelikult inimväärset toimetulekut.
Jah, riigil on plaanis uuel aastal toimetulekupiiri tõsta 20 euro võrra ehk 220 euroni, kuid ka see on väga tagasihoidlik kasv arvestades, et piiri tõsteti viimati mitu aastat tagasi ja küsimusi tekitab jätkuvalt see, et toimetulekupiir ei tugine konkreetsele metoodikale, vaid on Riigikogu otsustada.
Lisaks on probleemiks asjaolu, et kuigi tegemist on seaduse kohaselt justkui ajutise abimeetmega, on väga palju inimesi, kes saavad toetust igakuiselt aastate kaupa.
Omavalitsused saavad ise kujundada täiendavaid teenuseid, mis võiks toetada inimeste toimetulekut ja võimalusi tööle minna, kuid see sõltub omavalitsuse võimekusest ja valmisolekust. Mõnel omavalitsusel on mitmeid selliseid teenuseid (nt Tallinnal võlanõustamine, majandamisnõustamine, toimetulekuõpe) ja teistel ei ole neid üldse.
„Kaotasin töö ja pöördusin sotsiaalosakonda toimetulekutoetuse saamiseks. Mulle vastati, et meie pere sissetulek ületab kehtestatud piiri 10 euro võrra, mistõttu toetust ei saa. Kuid pärast kõiki kohustuslikke makseid jätkub raha vaevu toiduks.“ Alina (32)
Tõesti, kui pere sissetulek pärast eluasemekulude katmist põhjendatud ulatuses jääb üle pere toimetulekupiiri, siis toimetulekutoetust maksta ei ole võimalik. Küsimus on selles, kas 200 eurose toimetulekupiiriga, mis peaks inimese kasutusse jääma, on võimalik toime tulla.
Kui räägime näiteks emast, isast ja kahest lapsest, peaks nende käsutusse jääma pärast eluasemekulude katmist 840 eurot (200 eurot pere esimesele liikmele, 160 igale järgnevale täisealisele ja 240 igale lapsele).
Seega, kui perele jäi pärast eluasemekulude katmist raha kätte näiteks 850 eurot, siis toetust määrata ei saa, kuivõrd neil jäi elamiseks 10 eurot üle toimetulekupiiri.
„Sõber laenas mulle 600 eurot, et saaksin korteri üüri maksta. Avalduses märkisin, et see on laen, kuid sotsiaalosakond luges selle sissetulekuks ja keeldus toetusest.“ Jelena (23)
Sotsiaalhoolekande seadus ei sätesta erisusi laenude kohta ja need on sissetulekuna käsitletavad.
Ainus, mida omavalitsus saab kaaluda, on see, et tegemist võib olla §134 lg 3 p 2 sätestatuga ehk konkreetse kulu hüvitamise/katmisega.
Kui on tõendatav, et sõber või lähedane kandis kontole 600 eurot üüri tasumiseks ja see summa ka üüri tasumiseks kulus, saab eelmainitud erisust rakendada. Sellisel juhul ei käsitleta seda sissetulekuna.
Samas on siis inimese üür tasutud ja üüri toimetulekutoetusest kompenseerida ei saa.
Sagedasemad on olukorrad, kus näiteks ema või isa niimoodi oma täisealise lapse kulusid aitab katta ja tulenevalt ülalpidamiskohustusest on see ka igati loogiline, kui vanemal selleks võimekust on.
