Vaidlusele erakliendi ja ettevõtte Alexela vahel on pandud punkt: kohtuotsuse kohaselt ei tohi hinnatõusu peita arvete märkustesse. See tähendab, et dokumendi lõppu väikses kirjas trükitud varjatud teavitused ei oma lepingu muutmiseks juriidilist jõudu.
BNS-i teatel algas vaidlus sellest, kui Alexela kodutarbijast klient avastas üle-eelmise aasta jaanuari- ja veebruarikuu gaasiarvetega tutvudes, et ettevõte oli tõstnud maagaasi hinda. Klienditeenindusest öeldi talle, et ettevõte oli teda hinnamuudatusest teavitanud varem esitatud arvel – dokumendi lõpus ja väikses kirjas.
Tarbija jäi endale kindlaks: selliselt vormistatud info ei võimaldanud tal tarbijana aru saada, et ettevõte muudab lepingutingimusi. Ta leidis, et oli tasunud tarbitud maagaasi eest rohkem, kui lepingu järgi pidanuks, ning pöördus eelmise aasta aprillis Tartu Maakohtusse nõudega välja mõista ettevõttelt alusetult enam makstud 1220 eurot koos viivistega.
Alexela väitis vastu, et lepingutingimused lubasid hinnamuudatusest teatada ka arvel ja et selline praktika on neil klientidega kasutusel olnud juba aastaid ning tarbijal lasub kohustus arveid lugeda, isegi kui maksed toimuvad otsekorraldusega, nagu kõnealusel juhul.
Tänavu veebruaris jättis Tartu Maakohus hagi rahuldamata, kuid mais asus Tartu Ringkonnakohus kliendi poolele. Ettevõte esitas kassatsioonikaebuse, mille aga Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis rahuldamata.
Riigikohus leidis, et:
- tarbijale esitatud arve eesmärk on kajastada tema tarbitud teenuse kogust ja maksumust konkreetse ajavahemiku eest;
- tarbija ei pea eeldama, et arvele on peidetud sisulised lepingumuudatused;
- tarbijalt ei saa nõuda, et ta uuriks iga arvet eesmärgiga avastada sealt lepingumuudatusi;
- kui ettevõtja soovib lepingut muuta, peab teave selle kohta olema esitatud selgelt ja niisugusel viisil, et tarbijal on võimalik muudatusega teadlikult nõustuda või leping lõpetada.
Vandeadvokaat Viljar Kähari, kelle sõnu vahendab BNS, nimetas Riigikohtu otsust põhimõtteliseks: see keelab „väikse kirja“ praktika kui lepingu tingimuste muutmisest teavitamise viisi.
Tema sõnul on arve on vaid raamatupidamislik dokument, mitte koht, kuhu peidetakse hinnatõusuteated. Kohtulahend kinnitab: hinnatõusud ja muud olulised lepingumuudatused tuleb edastada selgelt ja eristatavalt, nii et keskmine tarbija saab aru, et ettevõte muudab lepingutingimusi.
Tema sõnul ei muutu uus hind lepingutingimuseks, kui hinnamuutusest teavitatakse ebapiisavalt – isegi kui tarbija arve ära tasus. Selline lähenemine taastab tasakaalu olukorras, kus ettevõtja ja tarbija positsioon on oluliselt erinev.
Juristi sõnul võib kohtuotsuse loogikat kohaldada laiemalt, sealhulgas voogedastusteenuste, elektri-, side-, kindlustus- ja teistele tarbijalepingutele, kus kasutatakse tüüptingimusi ja korduvaid arveid. Riigikohus kutsus faktiliselt kõiki ettevõtteid üles oma teavitamispraktikat ümber hindama.
Kähari märkis samuti: kui teised ettevõtjad on kasutanud samasugust teavitamispraktikat nagu Alexela, võib tarbijail tekkida selge ja tugev alus enam makstud summade tagasinõudmiseks. Ta soovitab klientidel oma arved üle kontrollida: kui hinnatõus on jõustunud üksnes peenikese kirjaga arve lõpus, võib tarbijal olla õigus enam makstud summa tagastamisele – pöördudes ettevõtja või tarbijavaidluste komisjoni poole.
Juristi hinnangul tugevdab Riigikohtu lahend tarbijate positsiooni ja aitab tagada õiglasema praktika olukordades, kus hinnamuutused või muud lepingumuudatused võivad mõjutada tuhandeid leibkondi.
Praktika ei muutu
Riigikohtu otsust kommenteerides kinnitavad MK-Estonia poolt küsitletud ettevõtete esindajad, kes samuti oma klientidele regulaarselt arveid esitavad, et see juhtum nende teavituspoliitikat ei mõjuta.
Teenusepakkujad rõhutavad: nende praktika vastab juba praegu nõuetele või on reguleeritud eraldi valdkondlike reeglitega.
Elisa peajurist Allan Aedmaa sõnul valivad kliendid teavituskanali – näiteks e-posti – ise, ning teated kõigi muudatuste kohta on alati kättesaadavad ka iseteeninduses.
Tema hinnangul näitab Alexela juhtum vajadust vaadata üle pikaajaliste lepingute muudatustest teavitamise reeglid: osa nõudeid on kujunenud veel paberkirjade ajastul, samas kui täna toimub suhtlus klientidega peamiselt digikanalite ja iseteenindusportaalide kaudu. Riik, leiab ta, peaks soodustama üleminekut kaasaegsetele, turvalistele ja mugavatele suhtlusvormidele.
Elengeri esindaja Kersti Tumm kinnitab, et ettevõte teavitab kliente lepingu muudatustest eraldi teadetega. Tema sõnul esitatakse teated mitmel viisil – kuna sel moel infot edastades on suurem tõenäosus, et see jõuab kõikide klientideni. Seetõttu lisatakse vastav teade ka arvele, kuid mitte väikeses kirjas, vaid vastupidi – selgelt eristuvana.
Enefit Eesti esindaja Santa Tohver rõhutab, et kõik ettepanekud pikendamiseks või tingimuste muutmiseks saadavad nad eraldi kirjaga, kus on uued tingimused üksikasjalikult lahti kirjutatud.
„Fikseeritud hinda me kehtivates lepingutes kunagi ei muuda. Kui hind ja kuutasu on kokku lepitud, kehtivad need lepingu lõpuni,“ märgib ta.
Tele2 esindaja Kristel Lepik kinnitab samuti, et ettevõte ei kasuta varjatud teavituste praktikat. Kõigist muudatustest teavitab Tele2 vähemalt üks kuu enne uute tingimuste jõustumist – eraldi kirjaga, kus on selgelt välja toodud hinnatõusu suurus ja teenuste uus kuutasu, samuti selgitatakse hinnatõusu põhjuseid.
„Meie jaoks on väga oluline, et klientidel oleks alati selge ülevaade oma teenuste hinnast ja sisust,“ ütleb ta.
STV juhatuse liige Dmitri Kuzmin märgib, et info edastamise viisid võivad erineda – oluline on vaid, et andmed oleksid selged, õigeaegsed ja täielikud. STV kasutab erinevaid suhtluskanaleid: e-posti, posti, SMS-e, teavitusi kodulehel, eraldi märgistatud kohti arvel ning iseteenindust, kus säilitatakse kogu suhtlusajalugu kliendiga.
Telia esindaja Raigo Neudorf kinnitab, et ettevõte väikseid kirjatähti klientide teavitamisel. Hinnatingimuste muudatusest teavitavad nad eraldiseisva e-kirjaga (selle puudumisel edastatakse teavitus postiaadressile). Vahel paigutatakse teade arve lisalehele, viidates teate olemasolule ka arve e-kirja pealkirjas. Hinnamuudatusest teavitatakse klienti alati vähemalt 1 kalendrikuu ette.
Ettevõtte Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru selgitab, et arvetel kasutab ettevõte tõepoolest erinevaid tekstistiile, kuid seda puhtalt tehnilistel ja vormistuslikel põhjustel, mis ei puuduta lepingu sisu. Selliste märkuste eesmärk on esitada täiendavaid selgitusi või tehnilisi märkusi, mitte varjata teavet ega juhtida tähelepanu olulistelt asjaoludelt eemale.
Kõigist tingimuste ja tariifide muudatustest teavitatakse kliente ametlikus korras vastavalt hankelepingule ning reeglina peab lepingute kohaselt kooskõlastama olulised teated eelnevalt Hankijaga. Ettevõte ei ole saanud kaebusi selle kohta, et väikese kirja tekst oleks tekitanud arusaamatusi või varjanud olulist teavet.
Kommentaar
Igor Aleksin, Progressor Õigusbüroo jurist
Tavatarbija jaoks tähendab Riigikohtu lahend järgmist: mis tahes lepingu mistahes muudatused peavad olema teenuse saajale teatavaks tehtud selgelt ja arusaadaval viisil.
Kui tegu on lepinguga, mille alusel esitatakse regulaarselt arveid faktiliselt tarbitud teenusemahu eest, ei tohi teenusepakkuja tingimusi märkamatult muuta.
Aga kui soovitakse järgmise perioodi hinda muuta, on teenusepakkuja kohustatud sellest tarbijale otse ja ühemõtteliselt teatama.
Lepingu muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Teenusepakkujal on õigus pakkuda uusi tingimusi, kuid tarbijal peab olema võimalus sellega nõustuda või keelduda – näiteks leping lõpetada ja valida teine teenusepakkuja. Klienti tuleb tulevastest muudatustest mõistlikult ette teavitada ja tal peab olema reaalne võimalus neist loobuda.
Võtmeküsimus peitub info paigutuses ja esitusviisis. Riigikohus rõhutas: asi pole kirja suuruses, vaid selles, et teade oli paigutatud arvele. Arve on mõeldud möödunud perioodi teenuste mahu ja maksumuse fikseerimiseks möödunud perioodi eest. Keegi ei oota, et leiab sealt ettepaneku lepingutingimuste muutmiseks. On ju lepingu muutmise ettepanek ja arve kaks eri dokumenti erinevate õiguslike tagajärgedega.
Kui tarbija siiski märkab arvel olevat märkust enne järgmise arve saabumist, siis ühelt poolt loetakse ettepanek lepingutingimuste muutmiseks talle kättetoimetatuks. Kuid võimaliku vaidluse korral lasub teenusepakkujal siiski kohustus tõendada, et tarbijat teavitati muudatustest ja ta nõustus nendega. Arvestades Riigikohtu uut praktikat, on seda äärmiselt keeruline teha.
Juhul kui info lepingu muutmise kohta sisaldub arvel või mõnel muul algselt teistsugust õiguslikku tähendust kandval dokumendil, loetakse, et tarbijat pole teavitatud arusaadaval ja ootuspärasel viisil. Sel juhul loetakse leping kehtivaks muutmata kujul.
Kui leping nägi ette näiteks 20-eurost kuutasu, ent teenuseosutaja “teavitas” hinnatõusust 200 euroni üksnes arvel, on tarbijal õigus jätkata 20 euro maksmist seni, kuni teda pole nõuetekohaselt teavitatud. Kui pärast eraldi teavitamist tarbija lepingust ei tagane, loetakse lepingutingimused muudetuks ja tasu tõuseb.
Olukorras, kus tarbijal on sõlmitud otsekorraldusleping – nagu hiljutises kohtulahendis – ja raha läheb kontolt maha automaatselt, on tal õigus nõuda teenusepakkujalt enammakstud summa tagastamist. Kuna teavitus lepingu muutmisest on tühine, pole teenusepakkujal õigust saada teenuste eest tasu kõrgendatud määras. Sellisel juhul loetakse iga eraldi arve enammakstud osa teenusepakkuja alusetu rikastumisena.
Riigikohus jätkab praktikat, mille kohaselt peavad pooled Eesti õigusruumis tegutsema vastavalt heale tavale ja kooskõlastama kõik oma õigussuhete olulised tingimused arusaadaval viisil. Edaspidi võib see aidata vältida tarbetuid ja kulukaid kohtuvaidlusi.
