Jalgrattad, telefonid, tööriistad, tehnika ja egi autod… Iga politsei valdusse sattunud eseme taga on oma lugu. Ühed asjad võeti ära menetluse käigus, teised konfiskeeriti kui kuriteovahend või kuritegelikul teel saadud vara, mõned aga ei leidnudki oma omanikku. Mis saab neist edasi, kus ja kui kaua neid hoitakse ning millised ebatavalised lotid on juba haamri alla läinud?
Foto: Tiit Blaat| Delfi Meedia, Politsei- ja Piirivalveamet
Hiljuti pani politsei oksjonile Bvlgari ehted, mis konfiskeeriti Ukraina narkokaupmehelt. Vääriskivide – roosast kullast valmistatud ja teemantidega kaunistatud käevõru ja sõrmuse – alghind on kokku 15 500 eurot.
Sõrmust müüakse 2500 euroga, käevõru 13 000 euroga. Itaalia juhtivate juveliiride loodud ehete kujunduses on edasi antud maosoomuste muster, kirjutab Eesti Ekspress.
Konfiskeeritud ehted kuulusid 33-aastasele Ukraina kodanikule Rostislav Fedišinitele. Tšehhis elanud kurjategija varustas Eesti kriminaalmaailma suurte narkootikumide partiidega. 2023. aasta kevadel kuni 2024. aasta detsembri lõpuni tõi ta Tallinnasse kuus korda ühe reisikohvri, mis oli täidetud erinevate narkootikumidega. Politsei andmetel tõi narkokaubandus talle umbes 350 000 eurot tulu.
Möödunud aasta juunis pidasid Tšehhi võimud Fedišini kinni ja andsid ta Eestile välja. Eeluurimise ajaks vahistatud ukrainlane pidas otstarbekaks minna kokkuleppemenetlusele.
Selle aasta aprillis mõistis Harju Maakohus Fedišini narkokaubanduse eest kaheksaks aastaks ja neljaks kuuks reaalselt vangi.
Prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe raames loobus Fedišin riigi kasuks temalt leitud umbes 50 000 eurost sularahast, samuti Bvlgari ehetest, sülearvutist, mobiiltelefonist ja Apple’i nutikellast. Fedišinit narkoäris aidanud 23-aastane Denis Hultsev sai kaheksa aastat reaalset vangistust. Tema varast õnnestus konfiskeerida vaid Apple’i mobiiltelefon.
Relvad, sõjatehnika ja haruldased esemed
Kuidas väärtuslikud asjad riigi valdusse satuvad ja mida kõige sagedamini oksjonile pannakse? Haldusteenistuse arendusekspert Elerin Urbalu märgib, et politseisse satuvad need erinevatel põhjustel.
„Need võivad olla leitud asjad, mille omanikke ei õnnestunudki tuvastada, menetluse käigus äravõetud esemed, mida käsitletakse asitõenditena, aga ka konfiskeeritud vara, näiteks kuritegelikul teel saadud väärtused,“ loetleb ta. „Vara tee oksjonini võib olla üsna pikk. Kõigepealt ese võetakse ära või arestitakse, vajadusel saadetakse ekspertiisi ning seejärel jääb see ladu kuni asja lõpetamiseni ja kohtuotsuseni. Enne kui tekib seaduslik alus võõrandamiseks, saab vara müüki panna.“
Kui kohus võtab vastu otsuse konfiskeerimise kohta, siis spetsialistid hindavad esemete väärtust ja otsustavad, kas äravõetut saab kasutada mingil ühiskondlikult kasulikul eesmärgil või tuleb see maha müüa.
„Kui konfiskeeritud vara väärtus on alla 30 000 euro, võtab otsuse vastu Politsei- ja Piirivalveameti arestitud vara hindamise ja võõrandamise komisjon,“ ütleb Elerin Urbalu. „Kui väärtus ületab selle summa, teeb otsuse Siseministeerium.“
Ja alles siis, kui kõik vajalikud protseduurid on läbitud, saadetakse vara avalikule enampakkumisele.
„Kõige ebatavalisemad konfiskeeritud asjad oksjonile vahel ei jõuagi. Ajaloolist, kultuurilist või hariduslikku väärtust omavad esemed anname üle muuseumidele, õppe- ja teadusasutustele, et need tooksid kasu kogu ühiskonnale. Nii leidsid näiteks uue rakenduse paljud relvaliigid, sõjatehnika ja muud haruldased esemed,“ selgitab Urbalu.
Täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveametis, et kaugelki mitte kõike hoiustatavat vara ei saa laiale auditooriumile näidata. Kui ese figureerib veel menetluses – näiteks käsitletakse seda võimaliku asitõendina – tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni tagada selle säilimine muutumatul kujul. Seetõttu pakitakse ja hoitakse selliseid esemeid nii, et välistada nende kasutamine või liigutamine, ning juurdepääs neile on võimalik vaid menetleja, prokuratuuri või kohtu loal.
Pildistada ja avalikkusele näidata võib äravõetut alles pärast seda, kui tekib õiguslik alus selle võõrandamiseks ning vara hakkatakse ette valmistama müügiks või üleandmiseks.
Küsimuse hind
Möödunud aastal teenis Politsei- ja Piirivalveamet oksjonitel 316 930,20 eurot.
„See summa võib aga aastate lõikes märgatavalt muutuda: kõik sõltub sellest, milline vara ära võeti ja millal vastavates menetlustes otsused tehti,“ märgib Elerin Urbalu. Tulu ei jää ameti valdusse: saadud raha kantakse Rahandusministeeriumi kaudu riigikassasse.
Seaduse kohaselt ei tohi riigivara võõrandada odavamalt selle harilikust väärtusest.
Seetõttu määrab politsei enne arestitud ja konfiskeeritud asjade müüki nende eeldatava turuhinna ega saa alghinda omavoliliselt alandada. Kui ostjat ei leita, viiakse läbi kordusenampakkumine, korrigeerides hinda järk-järgult nõudlust arvestades.
Nagu selgitab Elerin Urbalu, otsustatakse iga eseme saatus eraldi. Kõigepealt hinnatakse, kas ese ei tooks rohkem kasu, kui see anda üle riigi-, haridus- või teadusasutusele või muule avalikes huvides tegutsevale organisatsioonile.
Viimastel aastatel pütakse konfiskeeritud vara järjest enam suunata just nimelt kasulikeks eesmärkideks. Sellist lähenemist toetab ka ELi direktiiv 2024/1260, mis puudutab kuritegeliku tulu tuvastamist ja konfiskeerimist.
Otsuse võtab vastu komisjon, kuhu kuuluvad eri profiiliga spetsialistid. Vajadusel konsulteeritakse ka välis ekspertidega.
„Näiteks kanepi kasvatamisel kasutatud valgustusseadmeid võiks panna oksjonile,“ selgitab politsei esindaja. „Kuna me aga ei saa hinnata, millisel eesmärgil uus omanik seda kasutama hakkab, eelistame sellise varustuse üle anda teadus- või haridusasutustele. Meie head partnerid on Kaitsevägi, Päästeamet, Maaelu Teadmiste Keskus, aianduskoolid, Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna Loomaaed – nemad aitavad leida esemetele uue ja kasuliku rakenduse. Lisaks oleme andnud konfiskeeritud autosid, tööriistu ja muud tehnikat Päästeametile ning Sisekaitseakadeemale õppeks ja treeninguteks.“
Kui vara ei saa kasutada riigisektoris ega müüa, siis äärmisel juhul see hävitatakse. Kuid, rõhutab Urbalu, eesmärk on selles, et võimalikult paljud sellised asjad saaksid teise elu.
Pakkumine on kohane
Praegu võib lottide seast leida natuke kulda, uiske ja transpordivahendeid. Kõige kallim neist on auto alghinnaga 47 200 eurot. Asjad pannakse müüki platvormil Osta.ee.
Sortiment muutub pidevalt: uued lotid ilmuvad reeglina igal nädalal. Platvormil saab seadistada ka teavitusi uute pakkumiste kohta.
Urbalu sõnul sõltub ostjate huvi paljuski sellest, mis täpselt enampakkumisele satub. Kõige suuremat tähelepanu köidavad tavaliselt autod, väärismetallid, ehted, vääriskivid, kallid käekellad ja muud asjad, mille turuväärtust on võrdlemisi lihtne määrata.
Ostjate huvi mõjutab tihti ka meedia tähelepanu. Kui oksjonile satub ebatavaline lott, tõuseb vaatamiste ja osalejate arv märgatavalt. Urbalu sõnul on politsei valmis ajakirjanikele rääkima kõige silmapaistvamatest pakkumistest, et neist saaks teada võimalikult palju soovijaid.
Seejuures on konkreetse loti edu ette ennustada peaaegu võimatu. Mõnikord tunneb eseme vastu tõsist huvi vaid üks inimene, teise eest on aga valmis võitlema kümned ostjad. Mõned kuulutused koguvad tuhandeid vaatamisi ja meelitavad sadu huvilisi.
Juhtub ka vastupidi: väga spetsiifiline asi leiab kiiresti uue omaniku, esmapilgul atraktiivne lott võib aga kauaks ostjata jääda. Lõppkokkuvõttes otsustab kõik reaalne nõudlus.
„Avalikel oksjonitel on kõik osalejad võrdsetes tingimustes,“ märgitakse politseis, „ja osaleda võivad kõik soovijad – nii Eestis kui ka välismaal.“
Kas endisel omanikul on õigus oma asi tagasi osta?
„See on võimalik ja selliseid juhtumeid on tõesti olnud,“ meenutab Elerin Urbalu. „Mõned aastad tagasi tundis üks konfiskeeritud vara omanik väga elavat huvi selle vastu, millal see müüki ilmub. Ta helistas korduvalt ja küsis tähtaegade kohta. Kuid nagu kõiki teisi huvitatud isikuid, suunasime ka teda avalikule oksjoniplatvormile, kus ta sai kuulutusi jälgida. Hiljem selgus, et ta palus tuttaval teha oma nimel pakkumise, kuid too magas oksjoni maha ja eseme ostis keegi teine. Pärast seda võttis endine asjade omanik korduvalt politseiametnikega ühendust, väljendades oma rahulolematust.“
Teemantidest elektrijaamani
Elerin Urbalu meenutab lotte, mis viimaste aastate jooksul on eriti meelde jäänud – ebatavalise päritolu, mõõtmete või selle poolest, kuidas nende müük kulges.
Üheks originaalsemaks sai bituumen – sajad tonnid nafta töötlemise produkti. Urbalu sõnul üllatas selline kaup isegi politseiametnikke ennast.
Autod, ehted või kuld on aastatega oksjonitel saanud juba harjumuspäraseks kaubaks, bituumeni müük osutus aga tõeliseks väljakutseks – üheaegselt ootamatuks ja logistiliselt keeruliseks projektiks.
„Pidime turgu uurima ja kasutama täiesti teistsugust lähenemist,“ räägib Urbalu. „Kliimaministeeriumi kaudu teavitati kogu Eesti teeehituse ja teehoolduse valdkonda tulevasest oksjonist, kuid võimalus osta sellist spetsiifilist bituumeni kogust ei pakkunud huvi kaugelki mitte kõigile ettevõtetele.“
Teisele kohale kõige ebatavalisemate lottide seas paneksid politseiametnikud päikeseelektrijaama, mille nad plaanivad peagi müüki panna. Urbalu sõnul pole sellise vara konfiskeerimine ja sellele uue omaniku otsimine sugugi igapäevane praktika ning erineb märgatavalt tavapärastest oksjoniprotseduuridest.
„Kolmandat kohta jagaksid tõenäoliselt erinevad vääriskivid, kallid käekellad ja ehted. Ja mitte niivõrd oma väärtuse tõttu, kuivõrd selle tõttu, kui ettearvamatult võib oksjon kulgeda,“ räägib Urbalu.
„Mõnikord satub müüki ese, mis esmapilgul ei näe välja midagi erilist või, vastupidi, on üsna ebatavalise välimusega. Ja siis jälgime huviga, kuidas tekib suur ažitaiž ja hind tõuseb mitu korda.“
Ta märgib: „Sellised juhtumid tuletavad meelde, et asja väärtus sõltub paljuski sellest, kes seda vaatab.
Esmapilgul silmatorkamatu ese võib meelitada kogenud kollektsionääre, samas kui kallis ja atraktiivne näiv asi ei leia vahel kaua ostjat.“
Just see ettearvamatus teeb tema sõnul enampakkumised huvitavaks isegi töötajatele, kes tegelevad nendega iga päev.
„Näiteks müüsime meeste käekella Breguet alghinnaga 7000 eurot. Tänu aktiivsele pakkumisele tõusis hind 14 000 euroni,“ meenutab politsei esindaja.
Lottide seas on ka teemante.
„Näiteks kord oli 0,45-karaadise pirnikujulise lihviga teemandi alghind 500 eurot ja 1,02-karaadise teemandi oma 1500 eurot. Esimesel oksjonil nad ostjaid ei leidnud. Kordusenampakkumisel alandati väiksema teemandi alghinda 400 euroni ja see müüdi 585 euro eest. Suurema teemandi alghinda alandati 1200 euroni ja müüdi täpselt selle summa eest,“ räägib Urbalu.
Seejuures, rõhutab ta, ei jää töötajatele meelde vaid haamri alla läinud asjad. Mitte vähem tähtsad pole esemed, mis antakse üle muuseumidele, Päästeametile, Sisekaitseakadeemale ja teistele asutustele. Kui konfiskeeritud vara õnnestub kasutada elude ja tervise kaitsmiseks, hariduseks või kultuuriks, peetakse politseis seda mitte vähemaks eduks kui müüki.
Arvutid ja vidinad
Telefonid, sülearvutid ja muud elektroonikaseadmed võivad samuti sattuda enampakkumisele. Kuid enne, kui tehnika jõuab uue omanikuni, tuleb veenduda, et koos sellega ei lähe ära võõrad fotod, kirjavahetus, dokumendid ja muu isiklik teave.
„Isikuandmete kaitse on üks tähtsamaid nõudeid elektroonika müügil,“ rõhutab Urbalu. „Oksjonile saadetakse vaid see tehnika, millelt on isiklikud andmed täielikult eemaldatud, või siis – uued ja kasutamata seadmed. Kui aga elektroonikat pole võimalik turvaliselt puhastada või pole kindlust, et teave eemaldati nõuetekohaselt, siis sellist tehnikat oksjonile ei panda.“
