22. aprillil, selle ajalehenumbri ilmumise päeval, pidi Riigikogus toimuma eelnõu teine lugemine, mille kohaselt peavad ajateenijad oskama riigikeelt vähemalt B1-tasemel. Riik lubab noortele, kes ei valda eesti keelt piisaval tasemel, tasuta kursusi ja tuge, kuid arutab samal ajal ka sanktsioone nende suhtes, kes ei õpi või ei soorita eksamit. Kuidas see süsteem praktikas toimima hakkab ja kas sellega kaasnevad ka juriidilised riskid, uuris MK-Estonia.
Keeleoskuse ja ajateenistusega seotud reegleid on Eestis viimase aasta jooksul arutatud mitmel korral. Rangest ideest „ilma B1-tasemeta ei kutsuta“ mindi üle uuele mudelile: kui kutsealune keelt ei oska, peab ta selle enne teenistust selgeks õppima.
19. novembril võttis Riigikogu vastu eelnõu, millega muudetakse kaitseväeteenistuse seadust: alates 2026. aastast kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on vähemalt B1-tasemel.
President Alar Karis otsustas aga 4. detsembril jätta välja kuulutamata „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“, kuna sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
President Karis märkis oma otsuses, et põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest.
„Kui mõnele grupile antakse võimalus ajateenistust mitte läbida, siis peab see olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega,“ kirjutas riigipea. Võrdse kohtlemise põhimõtte sätestab põhiseaduse § 12.
Pärast seda loobusid idee algatajad esialgsest versioonist ning otsustasid minna teist teed – valmistada ette eraldi muudatused kaitseväeteenistuse seadusesse.
2026. aasta märtsis toetas Eesti valitsus riigikaitsekomisjoni algatatud muudatusi. Praegu on vastav seaduseelnõu Riigikogus arutamisel.
Lõplik otsus on veel ees, kuid juba praegu on selge, et lähenemine ajateenijatele muutub. Kui varem võis noormees rahulikult kaitseväkke minna, teades, et seal õpib ta eesti keele igal juhul selgeks, siis nüüd saab eelnõu kohaselt alates 1. jaanuarist 2027 ajateenistusse kutsumise kohustuslikuks eeltingimuseks eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel.
Tagajärgedega keeleõpe
Kaitseminister Hanno Pevkuri selgitusel on uuenduse peamine eesmärk teenistuse turvalisus ja üksuste lahinguvalmidus. Tema sõnul on keerukate relvasüsteemidega opereerides käskluste ja terminoloogia mõistmine otseselt seotud sõdurite ohutuse ja üksuste lahinguvalmidusega.
Uus mudel eeldab, et riik mitte ainult ei kehtesta nõuet, vaid võtab enda peale ka nende ettevalmistamise, kes sellele ei vasta. Kaitseressursside Amet hakkab kontrollima keeleoskuse taset ning suunab kutsealused vajadusel tasuta eksamile. Kui eksamit ei sooritata, saadetakse noormees Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavatele kursustele. Õpe võib kesta kuni ühe aasta.
Samuti lubab riik hüvitada sõidu- ja toidukulud ning maksta eksami eduka sooritamise eest kuni 150 eurot.
Nagu ERR-i portaal varem teatas, peavad kutsealused, kes ei valda eesti keelt B1-tasemel, seda õppima seni, kuni saavutavad nõutava taseme või väljuvad kutsealuste vanuserühmast. Kui pärast kursuste läbimist eksamit sooritada ei õnnestu, siis riik edasist õpet enam ei paku – inimene peab jätkama keeleõpinguid iseseisvalt.
Seejuures näeb süsteem ette nii tuge kui ka mõjutusmeetmeid. Kui kutsealune osaleb kursustel ja teeb pingutusi eksami sooritamiseks, ei rakendata tema suhtes mingeid sanktsioone. Õpingute eiramise korral võidakse aga määrata sunniraha kuni 640-eurone rahatrahv ning seada ajutisi piiranguid – näiteks mootorsõiduki juhtimisõigusele või jahipidamisõigusele.
Seejuures kõlas seaduseelnõu arutelul juba ka ettepanek meetmeid karmistada ning tõsta maksimaalne trahvisumma 1280 euroni.
Kaitseministeeriumis rõhutatakse, et jutt ei käi pelgalt sõjalisest väljaõppest, vaid laiemast eesmärgist – võrdsetest võimalustest ja integratsioonist. Praktikas tähendab see aga seda, et B1-taseme saavutamata jätmisel ajateenistusse kutsumist ei tühistata, vaid lükatakse edasi: kõigepealt õpe, seejärel teenistus.
Just see loogika tekitabki täna kõige rohkem küsimusi.
Keel ja kohustus
Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross rõhutab:
tegemist ei ole uue kohustuse kehtestamisega – eesti keele õppimise kohustus kehtib haridussüsteemis niikuinii.
Ajateenistuse kontekstis on aga keeleoskus ohutu ja kvaliteetse väljaõppe vältimatu eeltingimus. Ajateenistuse kohustus tuleneb põhiseadusest ning piisav keeleoskus on vahend selle kohustuse turvaliseks täitmiseks.
Seejuures lisab Gross, et riik ei piirdu ainult nõuetega, vaid võtab enda peale ka ettevalmistuse.
„Uue eelnõuga ei nõua riik lihtsalt tulemust, vaid pakub omalt poolt kõik vahendid so tasuta kursused ja kulude hüvitamise selle saavutamiseks. See on riigipoolne abikäsi, et luua kõikidele noortele võrdsed võimalused oma riigikaitselise kohustuse turvaliseks ja edukaks täitmiseks,“ märgib ta.
Rääkides sanktsioonidest, tõmbab ministeeriumi esindaja selge piiri: üks asi on eksami mittesooritamine, hoopis teine asi aga – keeleõppest tahtlik kõrvalehoidumine.
Ta rõhutab, et riik ei plaani kedagi karistada selle eest, kui ta annab endast parima, kuid eksamil siiski läbi kukub. Kui aga inimene eirab korduvalt ja mõjuva põhjuseta kohustust osaleda keelekursusel või minna eksamile, võidakse rakendada juba seadusega ette nähtud meetmeid.
„Eelnõu ei loo uusi karistusi, vaid tugineb juba kehtivale seadusele,“ selgitab Gross.
Tekib küsimus: aga mis saab siis, kui ajateenija hakkab teadlikult aega venitama – näiteks teesklema eksamil läbikukkumist või lihtsalt protsessi pikendama?
Gross vastab, et riik arvestab sellise riskiga – tema sõnul on Kaitseressursside Ametil juba praegu õigus kohustustest kõrvalehoidjatele määrata sunniraha ning äärmuslikul juhul taotleda kohtult mootorsõiduki juhtimisõiguse, relvaloa või jahipidamisõiguse peatamist. Need kehtivad meetmed laienevad plaanide kohaselt ka keeleõppe kohustuse eirajatele.
Samas rõhutab ta: kui inimene osaleb kohusetundlikult kursustel, aga eksamit siiski ei soorita, hinnatakse olukorda individuaalselt. Kohusetundlikku noort ei karistata, kuid teda ei kutsuta ka teenistusse enne taseme saavutamist, sest puuduliku keeleoskusega sõdur lahinguväljal on oht nii endale kui ka kogu üksusele.
Ilma tõlketa
Kaitseväes öeldakse otse välja: puudulik keeleoskus ei ole abstraktne probleem, vaid täiesti konkreetne takistus teenistusele.
Nagu märgib peastaabi esindaja, nooremstaabiohvitser leitnant Jekaterina Šavkun, tuleb osa kutsealuseid teenistusse nii, et ei mõista eesti keelt isegi algtasemel. Sellistes tingimustes, rõhutab ta, ei pruugi ka heast füüsilisest vormist alati kasu olla.
„Kui sõdur on võimeline jooksma, kuid ei mõista käsklust liikumise alustamiseks, pole tema võimekusest kasu,“ selgitab Šavkun.
Samamoodi, lisab ta, on vähe kasu nägemisvõimest, kui inimene ei suuda infot edastada. Igasuguse efektiivse tegevuse aluseks on tema sõnul suutlikkus mõista käske ja vahetada andmeid.
Tehnoloogia arenedes nõudmised üha kasvavad. Kaitseväes rõhutatakse, et uute võimaluste ja keerukamate relvasüsteemide kasutuselevõtt nõuab ka sõduritelt endilt kõrgemat väljaõppetaset. Seejuures tekitab nõrk keeleoskus lisakoormust ülematele, instruktoritele ja teenistuskaaslastele, kes peavad tagama kogu üksuse ühtlase lahinguvalmiduse taseme.
Omaette küsimus on ohutus. Kaitseväes viidatakse otse: keelebarjäär võib põhjustada ohtlikke olukordi. Kui käskudest või keeldudest ei saada ühtmoodi aru, suureneb vigade risk, mis võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi nii väljaõppe ajal kui ka igapäevateenistuses.
Lisaks rõhutab Šavkun, et puudulik keeleoskus mõjutab võimet kiiresti ja adekvaatselt reageerida, mis on eriti oluline pingelistes ja ajakriitilistes olukordades.
Seejuures pole probleem massiline. Leitnandi sõnul suunatakse igal aastal keeleõppesse umbes 200–400 ajateenijat, mis moodustab 6–11% nende koguarvust.
Kaitseväes rõhutatakse, et B1-taseme keeleoskus on baastase, mis peaks olema saavutatud juba koolis.
„See võimaldab suhelda lihtsamatel teemadel, mõista igapäevast kõnet ning,“ märgib Šavkun, „annab teenistuseks piisava vundamendi: mõista käsklusi ja osaleda väljaõppes.“
Seetõttu lähtutakse seal eeldusest, et enamik noori saavutab nõutud taseme juba enne ajateenistust.
Kaitsevägi ei jaga hirme, nagu vähendaks uus nõue kutsealuste arvu. Nende hinnangul on ühiskonnas piisavalt B1-tasemega noori, keda saab teenistusse kutsuda.
Kui nõue täies mahus rakendub, ei muutu teenistuse struktuur iseenesest põhimõtteliselt, küll aga muutub see tunduvalt ühtlasemaks.
Sõjaväest selgitatakse: kogu väljaõpe, kommunikatsioon ja juhtimine toimub ühes keeles – ilma pidevate lisaselgituste või tõlkimise vajaduseta. See võimaldab vähendada arusaamatusi, kiirendada reageerimist erinevates olukordades ja tõsta tegevuste täpsust.
Lisaks sellele väheneb instruktorite ja ülemate koormus. Lõppkokkuvõttes, nagu rõhutab Šavkun, muutub teenistus arusaadavamaks, tõhusamaks ja ohutumaks.
Seejuures tuuakse kaitseväes eraldi välja: kuigi ajateenistus võib integratsioonile kaasa aidata, ei maksa oodata, et see kõik sotsiaalsed probleemid lahendaks.
Šavkun rõhutab: “Ühiskonnas püütakse sageli panna kaitseväe õlule kõige erinevamate probleemide lahendamist – alates puudulikust keeleoskusest kuni muude küsimusteni. Kaitseväe peamine ülesanne on aga jäänud samaks – sõjaline väljaõpe ja riigikaitse ülesannete täitmine. Ning praeguses olukorras mõjutab puudulik riigikeele oskus juba nende ülesannete täitmist.”
Kontroll ja järelevalve
Kutsealuste keeleoskuse taset hakatakse kontrollima juba olemasolevate andmete põhjal. Nagu selgitab Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum, lähtutakse ajateenistusse määramisel ja eesti keele oskuse hindamisel tasemeeksamist või eestikeelse hariduse omandamisest.
Seejuures loetakse haridus omandatuks eesti keeles juhul, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles.
„Vajalikud sellekohased andmed saame Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) ja testide andmekogust (EIS),“ täpsustab ta.
Juhul kui keeleoskust ei ole võimalik tuvastada andmebaaside kaudu, siis suunatakse isik keeleoskuse testimisele. Seda korraldab Haridus- ja Noorteamet (HARNO) ning keeletaseme juriidiliseks kinnituseks jääb kas tasemeeksami sooritamine või eestikeelse hariduse omandamine vähemalt 60% ulatuses.
Kaitseressursside Amet hakkab kursustele suunama ka juba ajateenistuse eel. Sõnumi sõnul kutsutakse inimene teenistusse niipea, kui ta omandab keeleoskuse nõutaval tasemel.
Kommentaar
Danil Lipatov, jurist
Kuna me ei käsitle praegu veel valmis seaduseelnõu teksti, vaid räägime pigem ideedest ja aruteludest, on ühest kommentaari anda üsna keeruline. Kuid kui eelnõu valmib, on üks peamisi aluspõhimõtteid, mida tuleb kindlasti kontrollida, selle vastavus põhiseadusele.
Põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, keele ega muude tunnuste alusel. Seega saab sellise seaduseelnõu esimeneks proovikiviks küsimus: kas selles esineb diskrimineerimise ilminguid või vastuolusid põhiseadusega?
Näiteks jääb mulle mõnevõrra arusaamatuks mehhanism, mille alusel kutsealuseid esmasele eksamile suunatakse. Kui suunamine hakkab sõltuma inimese emakeelest, samal ajal kui teised ajateenijad on sellest vabastatud, võib see juba tunduda diskrimineerimisena.
Kui säärane seaduseelnõu praegu arutataval kujul vastu võetakse, on igal inimesel õigus seda vaidlustada. Üldine tähtaeg on 30 päeva alates õigusakti väljakuulutamisest ning 30 päeva alates selle kohaldamisest konkreetse isiku suhtes. See tähendab, et kutsealune võib pöörduda halduskohtusse ja proovida tõestada, et selline regulatsioon rikub tema põhiõigusi ja -vabadusi.
Kogemus näitab, et riigiga kohut käia soovijaid on vähe, mistõttu sõltub paljugi sellest, kuidas seda kõike praktikas rakendama hakatakse.
Praegu pole selge, mida täpselt kontrollima hakatakse. Kui jutt on kursuste formaalsest külastamisest, on see üks olukord. Kui inimest hakatakse karistama selle eest, et ta ei sooritanud eksamit, on see hoopis teine asi.
Kui inimene oma iseärasuste tõttu ei ole võimeline keeli õppima ja teda hakatakse selle eest karistama, võidakse jõuda absurdini – näiteks karistada liikumispuudega inimesi selle eest, et nad ei suuda jooksmise normatiivi täita.
Seetõttu on praeguses etapis küsimusi rohkem kui vastuseid.
Viis küsimust Integratsiooni Sihtasutuse esindajale
Vastab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.
- Kui realistlik on Teie hinnangul saavutada B1 tase 8–12 kuu jooksul nende õppijate puhul, kellel on varasemalt olnud raskusi keele omandamisega?
Eesti keele B1-taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-taseme kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud. Juhul, kui kutsealusel on ebapiisav keeletase, et alustada õppimist eesti keele B1-taseme kursusel, pakutakse talle õpet A2-tasemel.
Suur osa õppijatest ei alusta siiski nullist – neil on sageli olemas passiivne keeleoskus: nad saavad aru, kuid ise veel ei räägi. Lisaks keelekursusele, mis oleks nõutud keeleoskuseta kutsealustele kohustuslik, pakub sihtasutus tasuta keeleõpet toetavaid ja eesti kultuuriruumi tutvustavaid tegevusi nii eesti keele majades Narvas ja Tallinnas kui ka erinevates kohtades üle Eesti.
- Kui pikad on praegu keelekursuste järjekorrad ja kas süsteem suudab vastu võtta ka ajateenijad?
Praeguses süsteemis toimub püsielanikele mõeldud kursustele registreerimine üldjuhul kaks korda aastas ning nõudlus on stabiilselt kõrge. Kutsealuste puhul on tegemist riigile prioriteetse sihtrühmaga ja neile tagatakse õppekohad eelisjärjekorras. Riigikogus menetlusel oleva eelnõu kohaselt kontrollib esmalt Kaitseressursside amet kutsealuse keeleoskuse taseme registrite alusel ning suunab vajadusel eesti keel tasemeeksamile. Juhul, kui keeleoskus ei vasta B1-tasemele, siis suunatakse ta keeleõppesse. Vastav informatsioon edastatakse info Integratsiooni Sihtasutusele ning selle alusel planeeritakse kutsealustele pakutavate kursuste mahud.
Arvestades, et hinnanguliselt võib aastas vajada keeleõpet ligikaudu 200 kutsealust, olemasolev süsteem saab sellega hakkama. Samuti arutatakse koos ministeeriumitega võimalused täiendavate eelarveliste vahendite leidmiseks kutsealuste keeleõppeks.
- Kas õpetajaid ja ressursse on piisavalt võimaliku nõudluse kasvu katmiseks?
Integratsiooni Sihtasutus korraldab keeleõpet suurel määral riigihangete kaudu koostöös keeltekoolidega üle Eesti. See tähendab, et õpetajad, õpperuumid ja õppevahendid on tagatud partnerite kaudu ning süsteem on paindlik ja laiendatav.
Lisaks kasutatakse erinevaid õppevorme – kontaktõpet, veebikursusi ja hübriidlahendusi. Arvestatav osa kursustest toimub veebis, mis võimaldab katta ka piirkondi, kus sobiva tasemega gruppe on keeruline kohapeal moodustada.
- Miks ei saavuta osa õppijaid B1-taset?
Põhjused, miks osa õppijaid ei jõua B1 tasemeni, kujunevad suuresti välja juba haridustee jooksul.
Siiamaani on meie riigis arvestav osa noori, kes lõpetavad kooli ning ei oska eesti keelt.
Üleminek eestikeelsele haridusele muudab olukorda ning tulevikus kõik kooli lõpetajad oskavad eesti keelt ning neil on tugevam lähtepositsioon elus.
- Kuidas motiveeritakse neid noori, kellel puudub sisemine motivatsioon keelt õppida?
Sageli jõuavad inimesed meie tegevustesse praktilistest vajadustest – töö, õpingute või muude eesmärkide tõttu. Osalemise käigus kujuneb aga tihti välja ka sisuline huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Kujundame oma tegevusi teadlikult nii, et need toetaksid õppija motivatsiooni.
Näiteks keelekohvikud, kultuuri- ja haridusprogrammid, õppereisid ning programm Keelesõber, kus ligi 1000 vabatahtlikku mentorit pakuvad suhtluspraktikat ja võimalusi, kus keel muutub elavaks ja kasutatavaks.
Kui inimene hakkab keelt igapäevaselt kasutama – suhelda, osaleda ühistegevustes, külastada eri paiku Eestis ja olla eestikeelses keskkonnas, siis järk-järgult kasvab tal enesekindlus ja julgus rääkida ning sellest suureneb motivatsioon
Kolm küsimust Riigikogu riigikaitsekomisjoni esindajale
Vastab komisjoni esimees Kalev Stoicescu
1. Millises etapis eelnõu praegu on ning millal on plaanis kolmas lugemine?
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu on Riigikogu täiskogus, teisel lugemisel, 22. aprillil ning nähtavasti võetakse seadus vastu (kolmas lugemine) maikuus. Praegu ei ole teada, mis kuupäeval.
2. Kui tõenäoline on sanktsioonide karmistamine, sealhulgas trahvimäära võimalik suurendamine?
Vabariigi Valitsus esitas eelnõule muudatuse, mis praktiliselt kahekordistab sunniraha määra, mis on vastavuses teiste seadustega ning peab silmas asjaolu, et sunniraha määr ei ole väga palju aastaid muutunud, kuigi inimeste keskmised sissetulekud on oluliselt kasvanud.
Sunnirahal peab olema vastaval tasemel motiveeriv toime (nagu siis, kui ta kunagi kehtestati). Muudatus sai riigikaitsekomisjonis konsensusliku heakskiidu.
3. Kuidas vastate kriitikale võimalike diskrimineerimisriskide kohta keelenõude tõttu?
Selline kriitika ei ole mitte kuidagi põhjendatud. KVTS-i muutmise eesmärk on üheselt selge (ajateenistuses saadava väljaõpe maksimaalse kvaliteedi tagamine, nii üksiku ajateenija, kui tervete üksuste tasandil).
Seaduse eesmärk ei ole mingil juhul kellegi diskrimineerimine ning selle rakendamisel saab olema diskrimineerimine välistatud.
Ettevalmistus ajateenistuseks riigikeele õppimise näol – eriti kui toonitatakse soovi minna ajateenistusse nimelt keele õppimise eesmärgil, mis on kõigile igati kasulik – ei saa olla käsitletud diskrimineerimisena.
Diskrimineerimine oleks siis, kui B-1 tasemel eesti keelt mitte oskavaid mehi, vastavas vanuses, ei kutsutaks ajateenistusse, kuid neid ju kutsutakse ning valmistatakse ette riigi kulul. Neile pakutakse võimalikult häid ja paindlikke võimalusi keeleõppeks.
Küsimus on heast tahtest ja motivatsioonist. Riigil on igatahes hea tahe olemas, me anname endast parima, ning loodame, et ka vastavad kutsealused on positiivselt ja patriootlikult meelestatud.
